Lk. 3 

Kooliuudised

Alo mülestus elab muusikanoortes

Populaarse muusikamehe Alo Mattiiseni mülestuseks korraldab Jõgeva juba teist aastat muusikapäevi. �he osa ja vast kaalukama moodustab üleriigiline koolinoorte vokaalansamblite konkurss.
Toomas Volli laulustuudio "�ks väike r��m" mülemad koosseisud (nooremad ja vanemad lauluneiud) võidutsesid mullusel konkursil. Tänavu said kaasa teha vaid nooremad tüdrukud, kuna vanemast koosseisust 3 neiul (Liisi Koikson, Evelin Adamson, Siiri Schmidt) tuli samal ajal kaitsta Pärnumaa au Norras noorte kultuurifestivalil.

"�ks väike r��m II" t�i taas 7.-9. kl. ansamblite võistlusel kastanid tulest. I koht ja eritunnustus eesti rahvalaulu esitamise eest. Teiseks palaks seadis juhendaja Toomas Voll ansamblile noortepärase t�lgenduse laulust "Olla daam", millega ansambel "Rukkilill" kaua oma repertuaari ilmestas. "Olla daamil" on j�tkuvalt jumet - laulavad emad, laulavad tütred...
Seekordse võidup�rja töid Jõgevalt Erge Einaleht, Maiken Scmidt, Liis Laigna, Piret Kullamaa, Edit Kalm, Anni Tarvis, Mailis Jõgi, Liisi Soomann, Kadri Pais ja Triin Põder.

Margit Schmidt

Eestimaa koolivõimlemine kosub

Eesti Koolispordi Liitu (EKSL) kuulub 175 vabariigi kooli ja 6 assotsieerunud liiget (maakonnad ja maakondade koolispordi liidud). Võistlusi korraldatakse enam kui k�mnel spordialal. Käesoleval õppeaastal võtab Kilingi-Nõmme Keskkooli esindus osa 5 spordiala võistlustest 15 võistkonnaga.

7. märtsil toimus ülenurme Gümnaasiumis võimlemisfestival, kus 38 osalenud rühma seas võistles 6 esindust meie koolist. Olime arvukaim esinejaskond ning see fakt m�rgiti ära eriauhinnaga.
Kolm ja pool tundi kestnud konkurss sisaldas palju põnevaid ja tasemel kavu ning arvukas pealtvaatajaskond innustas esinejaid igati.

žürii (tööd juhtis teenekas ja tunnustatud võimlemispedagoog Lia Palmse) kuulutas välja 7 laureaatrühma. Kilingi-Nõmme võimlejatest said laureaadimedalid kaela Eha Smolina juhendatav 10.-12. kl. rühm koosseisus Kristina Kaun, Merlin Miilits, Birgit Pikker, Kärt Ilves, Karin Linnuste, Jaana Kekkonen, Karin Pais, Siiri Tikerpuu, Heleriin Kutsar ja Margit Schmidti hoolealused 6.-8. kl. rühmast Maiken Scmidt, Liis Laigna, Piret Kullamaa, Helena Lensment, Tuuli Pärnmäe, Kelli Kielas, Kadri Vaher, Marrit Platais, Kristi Saarsalu, Siret Ots, Liana Kaun. Viimatinimetatud rühm sai veel kiituskirja ja eriauhinna uue kava "Kevadootus" eest.

K�ik Kilingi-Nõmme võimlemisrühmad esinesid 21. märtsil Pärnus kultuurikeskuses "Mai" Pärnumaa võimlemispeol. Suurel laval ja tuledesäras!

Margit Schmidt

Koolitee on kõigi teede algus

Kooliminek on lapse elus tähtis sündmus. See, kuidas laps kooliga kohaneb ja kui hästi ta toime tuleb, s�ltub koolieelsest kasvatusest, lapse kehalisest, vaimsest ja sotsiaalsest arengutasemest, samuti ka koolist ja õpetajast. Kooliga kohaneb ja koolis esitatavate n�udmistega tuleb toime koolik�ps laps. Koolik�psuse näitajaks ei ole ainult kirjutamis- , lugemis-, arvutamisoskus ehk vaimne k�psus, tähtis on ka füüsiline ja sotsiaalne k�psus.

Esimesse klassi tulev laps peaks oskama:
�  s�nu veerida,
- vastata k�simustele loetu kohta,
- vastata k�simustele (oma vanus; �e-venna nimi, vanus; elukoht; ema-isa töökoht jms.),
- tunda värve,
- tunda paremat ja vasakut poolt; teada m�isteid üleval, all, pikk, l�hike, esimene, viimane),
- v�rrelda esemeid mingi tunnuse alusel,
- loendada arve 1�10 ja 10�1,
- tunda numbreid 1�10,
- l�petada pooleliolevat lauset, korrata ette�eldud s�nu,
- teada ja nimetada nädalapäevi, aastaaegu,
- nimetada sõnade esimest ja viimast t�hte.

See on koolik�psuse vaimne aspekt.
Lisaks sellele tuleks tähelepanu p�ärata lapse tervisele, vastupidavusele, motoorikale, liikumisaktiivsusele - s.o koolik�psuse füüsilisele aspektile.
Oluline on ka sotsiaalne aspekt - hoiak kooli ja õppimise suhtes, eneseusaldus, eneseteenindamisoskus, k�itumisharjumused, oskus eakaaslastega suhelda, iseseisvus.

Enamik 7-aastasi lapsi on koolik�psed ja tulevad koolis n�utavaga toime.
Eelmisel aastal selgitasid kõigi 1. klassi tulevate laste koolik�psust logopeed, ps�hholoog ja algklassiõpetaja. Lapsega oli kaasas lapsevanem. Vajadusel said vanemad juhiseid lapse arendamiseks. Samuti anti koolipikendust neile, kes seda tervislikel või muudel p�hjustel vajasid. Samasuguse uuringu viime kõigi koolitulevate lastega läbi ka sel aastal.

Ps�hholoog Pille Kadak
Logopeed Ly Kuningas

Appi! Gaasirõnnak!

Mida kõike ei või juhtuda Kilingi-Nõmme Keskkoolis?
12. märtsil kella 13.00 ajal oli koolis imelikku haisu tunda. Arvati, et s��klas kokkadel midagi k�rbema läinud. S��mas oli ka viimane vahetus. Alguses ei pandudki tähele, kui j�rsku hakkasid kõik k�hima. Hingamine oli natuke raske, nii kui sisse hingati, hakati kohe k�hima. M�ni õpilane muutus n�ost päris kaameks. Alguses tegi see vägagi nalja ....
Vahetunni lõpuks oli kogu koolimaja pipragaasi haisu täis ja see tungis kõigi kopsudesse. Olukord muutus veidi hullemaks, sest mõneski kohas avati suured aknad. Peagi helises p��stja koolikell ja õpilased tormasid klassidesse. Ka õpetajad said "kaifida", pipragaas t�mbas neilgi n�od krimpsu.
J�rgmiseks vahetunniks oli kõik möödunud ja isegi peaaegu unustatud. S��dlasi pole veel avastatud, kuid loodame, et nemadki sellest m�nust ilma ei jäänud.
Lõpetuseks võib nii palju öelda, hea, et see naerugaas polnud.

õpilane X

Ilmast ja põllust

Tänavune soojapoolne talv püsis �hen�olisena.

Seda tunnetavad kevadlinnudki. Hoolimata sulalaigulistest p�ldudest pole märtsi keskpaigani l�okesi kuuldud (v.a T�llal 26. veebruaril). Ka talvituvad linnud on seni tagasihoidlikud. Detsembrist saadik ringleb põhjas �lik�lm �humass, mis otsib võimalusi valguda keskmistele laiuskraadidele. Ajakirjanduses vilksatab teateid ootamatutest külmalainetest, telepildid on masendavad. Läänemeremaid on kestvamatest külmadest p��stnud Atlandil sel aastal aktiivselt tegutsevad madalrõhkkonnad. Ikka j�uab mõni neist "�igel ajal" pakase liikumisteed katkestama.

Kõige talvisemad ilmad valitsesid Tihemetsa �mbruses 28. jaanuarist kuni 8. veebruarini ja märtsi teisel nädalal; kõige külmemad ��d olid 4. ja 7. veebruaril, mil õhutemperatuur langes -21,5o-ni (mujal Eestis -26o - -28oC). Kõige lumerohkem oli ajavahemik 30. jaanuarist 19. veebruarini: 25�17 cm (mujal Eestis 35-25 cm). Mulla k�lmumissügavuseks oli ca 10-25 cm, paljude aastate keskmine veebruari lõpul aga 35�60 cm. Sagedaste sulailmade t�ttu osutus tänavune jaanuar 2,5o soojemaks kui 1997. aastal ja 0,5o võrra soojemaks viimasest väga soojast 1993. aasta omast. Veebruar oli küll soojem normist, kuid külmem mullusest. M�rts t�i talveilmad tagasi, kevade algust võib loota tavalisel ajal - kuu lõpul. J�lgige lindude saabumist!

K�lma ja soojema �humassi vahelist võitlust v�ljendasid sagedased tormid (eriti veebruaris) ja suured temperatuuri kõikumised. T�helepanuv��rseim neist toimus 18. - 23. veebruarini. 17. veebruaril hakkas ilm kiiresti k�lmenema, �htul näitas termomeeter Tihemetsas �15,8o, öösel langes veelgi �19,4o-ni (mujal Eestis -22o- -24o). Juba 18. veebruari hommikul soojenes - tuiskas lund, pärast sadas vihma. 19. veebruar üllatas uue soojarekordiga, vabariigis +6o - +8o. Tiirikojal Peipsi ��res +9o, Tihemetsas +7o. Soe püsis veel paar päeva, mis ööpäeva keskmise temperatuuri järgi sarnanesid aprilliga. Ligi 20 cm paksune lumekiht lagunes paari päevaga ja 22.-23. veebruaril tõusis Surjus Reiu jõel, Kamalis Halliste jõel vesi üle kallaste. K�lm �hk aga alustas 23. veebruaril uut pealetungi. Läänemerel ja Põhja-Eestis m�llas maru. Tallinna l�histel olnud tugevas tuules ja paduvihmas sõiduauto teel hoidmisega t�kk tegemist. Tormiga l�kati r�sij�� Peterburi sadamasse, millest l�bimurdmisel läksid rivist välja j��l�hkujad. Tihemetsani jõudis tormi viimane hinget�mme �htuks. 24. veebruari hommik ja päev särasid - s�mboolselt üle Eesti - päikeses.

Väga heitlik ilmastik valitseb mujalgi maailmas. Taliol�mpia päevi Naganos, l�bisegi vihmas ja lumesajus, mületavad spordisõbrad kindlasti. Naiste 10 km murdmaasuusatamisel fini�eerus meie Kristel Vahtra piksel��gi ja kestva �ikesem�rina saatel. Talvist �ikest ja kerav�lku talvel olen Tihemetsaski (1982. aastal) oma silmaga näinud. P�llu kohal ��tsus h�ületult kapsapeasuurune helekollane või valkjas kera, aeg-ajalt nagu enesega n�u pidades ja siis suunda muutes - kaugenes metsa varju. L�bi vaadanud 1998. aasta 22.-23. jaanuari ilmakaardid, uurinud ilmakõiku Pärnu Ilmajaamast ja ümbruskonnast - võib m�rkida, et Surjus laste n�htud "ilmutus" oli samuti kerav�lk. Seoses sellega hoiatan kõiki uudishimulikke (Lõuna-Eesti omapära on ka sagedasem kerav�lgu esinemine): laske nähtusel oma teed minna. �rge jookske (nagu joonv�lgugi puhul) talle järele, �rge �ritage teda p��da, veel v�hem torkida! Teatud momendil võib ta purustusj�ud olla kohutav ja ka surmav. Surju poistel võib olla hea meel, et kohtusid �he harvaesineva loodusnähtusega. Iga�hega seda ei juhtu.

Põhjas asuv arktiline �hk teeb ettevaatlikuks. On aastaid, millal sadas lund veel juuniski. Seekordne märtsi külmalaine peale soojaperioodi on halvasti mõjunud taliviljadele. Eriti kannatavad hilised k�lvid, kus taimestik oli n�rgalt juurdunud. Jõgeva agrometeoroloogiajaama töötajate m��tmised 15. märtsil näitasid, et lumeta pinnas on külmunud kuni 35 cm-ni ja temperatuur võrsumiss�lme sügavusel �3,5o - �4,0o (oras kannatab �10o piires). Orase lehestik (ka Tihemetsa ümbruskonnas) on muutunud valkjaks, mitte lumiseenest, vaid j�rskude temperatuurikõikumiste ja päikesekiirguse koostoimel. Pikka aega rukist kasvatanud p�llumehed soovitavad kevadel mitte kiirustada p�llu �mberkõnniga, vaid oodata. Enamasti ilmuvad võrsumiss�lmest uued lehed. Taliviljadele anda kevadel kiirestimõjuvat l�mmastikv�etist.

Svea Randmaa