Miss Pärnu taas Kilingi-Nõmme neiu!

Kolmandat aastat järjest toodi Miss Pärnu kroon Kilingi-Nõmme! Seekord Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi abituriendi Siiri Schmidti poolt. Esimeseks printsessiks sai 17-aastane Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane Kairit Järve, kes osutus ka publiku lemmikuks. Teiseks printsessiks valiti 19-aastane Triin Hindrichson. Sunset Clubis toimunud üritusest võttis osa kaheksa missikandidaati.
Intervjuu missiga lk. 5.

Ahti Seller

Kilingi-Nõmme linnavolikogus

10. veebruaril toimunud volikogu istungist võttis osa 14 volikogu liiget, linnapea Kalle Kiipus, abilinnapea Tõnu Lapp, linnasekretär Maie Tuuksam, nõunik Eesi Kolla, infospetsialist Ahti Seller.

Ühel häälel otsustati vastu võtta Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr. 33 “Valimiste jaoskonnakomisjoni koosseisu kinnitamine”. Valimiste jaoskonnakomisjon kinnitati järgmises koosseisus: Ene Heil, Harri Jaakson, Priit Kullamaa, Liia Kukk, Maire Lensment, Marje Nurmeste, Urve Nuut, Ahti Seller, Maie Tuuksam; asendusliikmed: Aino Kapsta, Asta Lill. Otsus jõustus 1 päev pärast avalikustamist linna ametlike teadete tahvlil.

Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr. 34 “ Kilingi-Nõmme linna tänavanimede kinnitamine”. Sellega kinnitati tänavatele järgmised nimed: Aasa, Aia, Allika, Aru, Eha, Hommiku, Jaama, Jõe, Järve, Järve põik, Kanarbiku, Kantsi, Karja, Kase, Kirde, Kiriku, Kitsas, Kivi, Koidu, Kooli, Kõrge, Künka, Laada, Levalohu, Liiva, Loigu, Luha, Muru, Mäe, Mängu, Nõmme, Oja, Pargi, Piiri, Põllu, Pärnu, Raba, Raekoja, Raja, Ringpuiestee, Saarde, Sambla, Savi, Soo, Tiigi, Turu, Turuplats, Urve, Urve põik, Uus, Vainu, Vana, Veski, Villa, Virve, Õhtu, Õie. Määrus jõustus 1 päev pärast avalikustamist Kilingi-Nõmme linna teadete tahvlil.

Kilingi-Nõmme Linnavalitsus vastas volikogu revisjonikomisjoni arupärimisele OÜ Kilingi-Nõmme Kommunaal tegevuse kohta (loe lk. ?). Sõna võttis linnapea Kalle Kiipus. Kokkuvõttes tõdes linnavalitsus, et nii riik kui omavalitsus on halvad peremehed ning peaksid tegelema ettevõtlusega nii vähe kui võimalik ja vajalik. Perspektiivis peaks jääma OÜ Kilingi-Nõmme Kommunaal tegevusvaldkonnaks ainult vesi ja kanalisatsioon. Teisi töid peaks linn tellima erinevatelt firmadelt või füüsilistest isikutest ettevõtjatelt. OÜ Kilingi-Nõmme Kommunaal uuelt juhatajalt nõuab linnavalitsus osaühingu saneerimist. 1999. aastal üritab linnavalitsus osta osa kommunaalteenuseid mujalt, konkreetsed läbirääkimised käivad praegu kalmistute hooldamise ja saunateenuste osas. Revisjonikomisjoni akt ja linnavalitsuse vastus sellele võeti volikogu poolt teadmiseks.

Linnapea Kalle Kiipus vastas ka volikogu liikmete Aleksander Linnu, Heino Kiviselja, Laszlo Banyaszi, Raido Kirschbaumi ja Urmas Songa arupärimisele (loe lk. ?).

8 poolt, 2 vastu ja 2 erapooletu häälega otsustati vastu võtta Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr. 34 „Taotluse esitamine Saarde Vallavolikogule halduspiiride muutmiseks”.

Toimus Kilingi-Nõmme linna 1999. aasata eelarve eellugemine. Eelarve arutelul esinesid sõnavõttude ja küsimustega linnapea Kalle Kiipus, nõunik Eesi Kolla, Kalle Song, Urmas Song, Laszlo Banyasz, Aarne Link, Heino Kiviselg, Tea Ruul, Kalju Jürisoo.

Arutleti Kilingi-Nõmme Linnavolikogule esitatud avalduste üle. Ettekanne oli volikogu esimehelt Agu Leivitsalt. Linnakodanik Olev Pauksonilt oli laekunud ettepanek linna Aukodaniku nimetuse andmiseks Kilingi-Nõmme Keskkooli kunagisele direktorile hr Hillar Hanssoole. Volikogu otsustas avalduse lahendamise siduda linna aastapäevaga. Heino-Boris Teearu avaldus maamaksust vabastamiseks (72.- krooni) otsustati jätta rahuldamata, kuna korterelamutes elavad pensionärid ei kuulu maksust vabastamise alla.

Linnapea Kalle Kiipus vastas küsimustele, mis puudutasid linnavalitsusele võlgu olevatelt asutustelt võlgade sissenõudmist. Andis teavet endise Maapanga ruumide väljaüürimisest, loodud aktiviseerimiskeskuse edasisest finantseerimisest ja töökorraldusest.
Volikogu esimees Agu Leivits andis informatsiooni Phare-Credo projektidest.

Aia tänava tondilossi saatus otsustamisel

Kuus ettevõtet alustasid käesoleva kümnendi algul oma vahenditega Kilingi-Nõmmes Aia tänavale elamu ehitamist, millest pidid saama korterid 21 perele ja kolme korteri 181 ruutmeetri suurune pind oleks ehitatud apteegiks. RTE Kodu oleks saanud viis, Leivakombinaat ning Tarbijate Kooperatiiv kumbki neli, Linakombinaat ning Lõuna Kõrgepingevõrgud kumbki kolm ja Pärnu KEK kaks korterit. Õige pea sai heast ettevõtmisest luhtunud unistus, mis tänaseks endast varisemisohtlikku tondilossi kujutab, kust lapsi ja iga liiki juhukülastajaid eemale tuleks karjatada. Katsed pooleliolevat ehitist kellelegi müüa või jumalamuidu kaela määrida ei ole kandnud vilja. Asja alustajatel ei ole edasi ehitamiseks või platsi puhtaks koristamiseks vahendeid ega tahtmistki.
Pärnu Maavalitsuses on võetud seisukoht maakond seda liiki jäänukitest puhtaks teha kas ettevõtlike tegijate abil või viimase võimalusena maksumaksjate raha eest. Asjatundjate arvates kõlbaksid ehitise seinteks ja vahelagedeks laotud paneelid praegu veel kas väikeelamute või siis garaažibokside ehituseks, kui need hoolikalt maha monteerida. Kui ehitisele niiöelda buldooser peale lasta, siis ei saa sealt sedagi.
Kilingi-Nõmme Linnavalitsus ootab ettevõtlikke tegijaid, kes suudaksid lammutustöö ennast ära tasuma panna. Ka head, praktikas täideviidavad ideed on teretulnud ja neid ei peaks hoidma tagantjärele tarkuseks, et kuidas ikka õige teha oleks olnud, kui juba valesti on ära tehtud.

Jaago Lensment

Saarde vallavolikogus

3. veebruaril toimunud vallavolikogu istungist võtsid osa kõik volikogu liikmed.
Esimeseks päevakorrapunktiks oli Saarde valla 1999. aasta eelarve arutamine ja kinnitamine. Ettekanded pidasid vallavanem T. Kulu ja pearaamatupidaja L. Ilus. Vallavolikogu otsustas eelarve ühel häälel kinnitada.

Järgnevalt kuulati volikogu esimehe A. Õuna ettekannet valimiste jaoskonnakomisjonide liikmete nimetamise kohta. Valimisjaoskonna nr. 42 komisjoni otsustati nimetada Evald Tamsalu, Toomas Pärn, Viivi Saage, Kairi Olde, Ester Tamm, Elle Suurvarik, Maire Karjel, Jaan Pukk ja Maie Pedaja. Valimisjaoskonna nr. 43 komisjoni Silvi Pilvet, Tiiu Karu, Maie Klein, Kalle Song, Eha-Mall Vugt, Tarmo Karon ja Arvo Linnuste, asendusliikmeks Andres Sarapu.

Viimasena kuulati vallavanem Tarmo Kulu ettekannet piirkonna vet. arstilt Laszlo Banyaszilt vallavalitsusele ja –volikogule esitatud taotluse kohta toetada rahaliselt osalemist loomaarstide täienduskursusel. Arvestades, et vet. arst teenindab ka Kilingi-Nõmme linna ja osaliselt Tali valda, otsustas vallavolikogu soovitud 3000 krooni asemel toetada teda 2000 krooniga.

Vallavolikogu protokolli põhjal
Ahti Seller

Keskkonnanõuanne: turvalisema kodu heaks

Ohtlikud jäätmed on oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis nõuavad erimenetlust nende käitlemisel.

Loodus on imeline organism, mis võib pealtnäha tühisest vahejuhtumist (metsa alla „unustatud” Hg-lambid, ravimite- ja õlijäägid) tõsiselt kahjustuda. Üheks oluliseks ohuks elukeskkonna tervisele on toksiliste jäätmete sattumine looduslikku ringkäiku, s.o. toiduahelasse. Mürgid ei kao ega hävine, vaid liiguvad aste-astmelt üha kõrgemale toiduahela tippu. Kahjustatud saavad kõik: kemikaalidega vahetult kokkupuutunud taimed, neid söönud linnud-loomad ja eelkõige ahela viimane lüli – inimene ise.

Ohtlikud jäätmed ei ole sügisene lehekuhi, mida metsa või kraavipervele visata. Vastupidiselt looduslikule materjalile, mis kahjutult huumuseks laguneb, on inimeste poolt tehislikult toodetud ja tarbimisväärtuse kaotanud kemikaalid elusorganismidele otseselt ohtlikud. Mitmed mürgised ühendid lahustuvad vihmavees ning võivad läbi pinnase filtreerudes jõuda põhjavette ja rikkuda joogivee. Katkisest päevavalguslambist vabanev elavhõbe muundub looduses metüülelavhõbedaks, mis põhjustab raskekujulisi närvisüsteemi häireid.

Ohtlikke jäätmeid ei tohi poetada loodusesse ega tavalisele olmeprügi jaoks mõeldud prügimäele. Keskkonna säästmise huvides tuleb kõik tekkivad ohtlikud jäätmed kokku koguda ja anda ohtlike jäätmete kogumispunkti, kus nende edasise kahjutustamisega tegelevad spetsiaalse väljaõppe saanud inimesed.

Kilingi-Nõmmes, Saarde tankla juures on avatud ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt. Rõõmsalt roheline konteiner ongi ette nähtud selleks, et Kilingi-Nõmme linna ja piirkonna elanikel oleks võimalus ära anda oma majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed. Jäätmete äraandmine on elanikele täiesti tasuta, selle lihtsa toiminguga saavad hakkama ka lapsed. Vastuvõtupunkti töötaja vastab meeleldi teie keskkonnakaitse-alastele küsimustele ja on jäätmete äraandmisel nõu ja jõuga abiks. Ohutusnõuete kohaselt lukustatud konteiner on avatud kahel päeval nädalas, täpset teavet vastuvõtuaegade kohta saab konteinerile paigaldatud infoplakatilt, Saarde tanklast (NB AS) ja Kilingi-Nõmme Linnavalitsusest.

Konteinerisse võetakse vastu praktiliselt kõiki kodumajapidamises tekkivaid ohtlikke jäätmeid: akumulaatoreid, mitmesuguseid õlijäätmeid, elavhõbelampe, värvide, lakkide ja lahustite jääke, vanu ravimeid, taimekaitsevahendeid, kraadiklaase jpm. Et ohtlikke jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa, on igale jäätmeliigile ette nähtud oma sobilikus taaras panipaik. Suured selged eestikeelsed sildid teevad jäätmete paigutamise hõlpsaks ja mugavaks.
Tuues olmelised ohtlikud jäätmed spetsiaalsesse konteinerisse, säästate loodust ja teie kodu saab turvalisemaks!

Leino Võeras