Kilingi-Nõmme võeti projekti Euroopa Kultuuriküla liikmeks

7.-9. novembril külastasid Kilingi-Nõmme linna projekti Cultural Village of Europe (Euroopa Kultuuriküla) initsiaator Bert Kisjes ja projekti sekretär Helma Burger Hollandist.
Visiidi eesmärgiks oli Kilingi-Nõmme kui tulevase projektiliikmega tutvumine ja kõnealuse projekti tutvustamine meile. Alguse sai idee 1997. aastal Hollandi külast Wijk aan Zee, tänavu sügiseks on projektiga liitunud juba 11 küla üle Euroopa. Alates käesolevast kuust kannab nimetust Cultural Village of Europe ka Kilingi-Nõmme!

Ürituse eesmärgiks on üha urbaniseeruvale ühiskonnale teadvustada, et ka külades ja väikelinnades elavatel inimestel on oma maailmanägemine ja omad püüdlused, et ka külaelul on oma võlu. Et sugugi mitte kõik ei ole nii, nagu seda suurlinnades ja viimastes resideerivates võimuorganites nähakse või tahetakse näha.

Vastukaaluks 1985. aastal alguse saanud liikumisele Euroopa Kultuuripealinn kuulutaski Hollandi küla Wijk aan Zee ennast 1999. aasta Kultuurikülaks. Aasta läbi toimub seal rida erinevaid üritusi, millest osa võtma on kutsutud kõikide projektiliikmete esindused. Kilingi-Nõmme suuremat, 40-liikmelist delegatsiooni oodatakse Wijk aan Zee'sse järgmise aasta septembrikuul. Jaanuaris toimub konverents kõikide selleks ajaks registreerunud kultuurikülade omavalitsuste juhtidele.

Foto: Bert Kisjes annab linnapeale üle kingituse – kotitäie lilleseemneid.

Täpsemat informatsiooni projekti Euroopa Kultuuriküla kohta saab nende Interneti koduleheküljelt http://www.cultural-village.com.

Ahti Seller

Tähistati Saarde kirjasõnas mainimise 750. aastapäeva

24. novembril tähistati Saarde kirjasõnas mainimise 750. aastapäeva (loe eelmisest „Uudistajast”) piduliku palvus-kontserdiga Saarde Katariina kirikus. Õhtuteenistuse viis läbi Saarde koguduse pastor Enri Pahapill, psalmi luges kirikulistele Saarde vallavanem Tarmo Kulu ja epistlit kuulutas koguduse juhatuse esimees Urmas Song. XI-XV saj. muusikast andis kontserdi vanamuusika ansambel „Rondellus” Tallinnast.

Kirikust siirdus kunagise Saarde kihelkonna maadel paiknevate omavalitsusüksuste esindus Jäärjasse, algsesse kihelkonna keskusesse. Jäärja mõisas võõrustas külalisi kohalik metsaülem Rein Kohv, kes andis lühiülevaate hoone ajaloost ning kostitas kokkutulnuid vahuveiniga. Samas kinkis Tali vallavolikogu esimees Aleksander Vilinurm Saarde kogudusele valla lipu, et see saaks kirkus seista Kilingi-Nõmme ja Saarde lippude kõrval kui tunnistus ajaloolisest ühtekuuluvusest. Surju valla esindajad vallavanem Evi Kukk ja vallavolikogu esinaine Kadri-Aia Viik kinkisid Saarde vallavalitsusele küünla (koos jalaga), meenutamaks, et ka osa Surju praegusest vallast on osa meie kihelkonnast.
Mõisast suunduti edasi Jäärja kooli, mille tegemistest ja probleemidest rääkis kooli juhataja Tarmo Karon. Sealsest entusiasmist ja teha tahtmisest oleks õppida nii mõnelgi suurel, regiooni keskuseks kujunenud koolil.
Kooli sööklas oli külaliste jaoks kaetud pidulaud, mille ääres arenes väga huvitav vestlus ja tuldi välja ideedega, mis võivad tulevikus valdade ja linna ühisettevõtmistena ka vilja kanda.

Ahti Seller

Saarde Vallavolikogus arutati

4. novembril toimunud vallavolikogu istungil kuulati volikogu esimehe Aivar Õuna ettekannet Tihemetsa Põhikooli õpetajate kirja kohta, milles ei oldud nõus õpetajate palgafondi jaotamisega Saarde vallas 1998. a. I poolaastal. Õpetajad soovisid selgitust palgafondi ümberjaotamise kohta Tihemetsa Põhikoolilt teistele valla koolidele. Õpetajatele palga maksmise korda selgitas põhjalikult vallavanem Tarmo Kulu, mispeale vallavolikogu otsustas kehtestatud korraga nõustuda. Vallavalitsus on palgafondi jaotanud kooskõlas vallavolikogu otsusega 25. 02. 1998. a. nr. 2 punkt 6.

Kuulati volikogu esimehe A. Õuna ettekannet AS Pärnu ATP aktsiate müügi kohta. Vallal on 611 aktsiat nominaalväärtusega 100 kr, võimalus oleks saada 200 kr. Vallavolikogu otsustas aktsiad müüa ja kasutada saadud raha sihtotstarbeliselt vallale uue bussi muretsemiseks.

Lääne-Viru Ühisomavalitsuse poolt maakondlikele omavalitsustele saadetud pöördumise alusel otsustati toetada Talupidajate Keskliidu poolt algatatud protestikampaaniat.

Tööreisil Norra Kuningriiki tutvus vallavolikogu esimees A. Õun sealse vallavolikoguga, kes oli huvitatud koostööst. Koostöösidemete arendamiseks otsustati Norra Kuningriiki saata vastavasisuline kiri.

Valla ehituslubasid väljastama volitas vallavolikogu abivallavanem Ants Pedaja.

1999. aasta maamaksu määr otsustati jätta samaks, mis käesoleval aastal. Seega 1,5 % maamaksustamishinnast aastas ning haritava maa ja loodusliku rohumaa maksu määraks 0,9 % maamaksustamishinnast aastas.

Lp. perenaised ja -mehed!

Varsti on jõulud. Ees seisavad suured kodude kraamimised. Minu poole on korduvalt pöördutud sooviga anda tasuta ära koju seisma jäänud asju, mida on hoitud ja hoitud, kuid pole ometi enam palju aastaid mitte kasutatud. Minema visata ei raatsi, samal ajal võib mõnes teises kodus seda eset hädasti vaja minna.

Tarbijate Ühistu lahkel loal teeme sellel aastalõpul katsetuse – kodud korda! Linna turul on nüüd ruum (väravatest sisenedes esimene uks vasakul), kuhu võib viia kõike, mida ühes kodus vaja läheb – rõivaid ja jalatseid nii lastele kui täiskasvanutele, kodutarbeid ning mänguasju – peaasi, et need puhtad oleksid. Tuues ära oma mittevajalikud esemed, leiate teiste toodud asjade hulgast ehk endale midagi vajalikku. Kuid ärge kartke, tegu ei ole vahetuskaubaga, kellel on midagi vaja, see tulgu ja vaadaku, äkki näkkab!

Kõik toimingud on tasuta, nii kauba toomine kui viimine. Kasu saab olema aga tuntav – saame korda oma kapid ja riiulid, mõnesse peresse tuleb juurde asi, mida on väga vaja olnud, mingil põhjusel pole aga leitud. Prügimägi ja metsaalused jäävad ka puhtamaks!

Mae Annast

Austatud lugeja!

Te loete 1998. aasta ja ka Kilingi-Nõmme ajaloo viimast „Neti Uudistaja” numbrit. See ei tähenda aga, et Saarde kihelkonna elu, kohalike inimeste probleeme, muresid ja rõõme vahendav ajaleht lõpetab Internetis ilmumise. Ei, uuel aastal alustame uue hooga ja uue nime all. Just nagu paberväljaannegi. Milleks selline muudatus, küsite?
Siiani on „Neti Uudistaja” ilmunud Kilingi-Nõmme linna häälekandjana, kuid ta on juba ammugi linna piiridest välja kasvanud. Võib julgelt tunnistada, et temast on saanud sõnumikandja kogu kihelkonna rahvale.
Seega, „Neti Uudistaja” lahkub, kuid ajaleht jääb!

Ahti Seller
toimetaja

Linnavalitsuse esindajad käisid Lätis

Reede, 30. oktoober 1998.
Phare Credo Läti ja Eesti piirialade projekti raames külastasid naabervabariiki lisaks Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse esindajatele veel Karksi-Nuia Linnavalitsuse, Karksi ja Abja Vallavalitsuse ning Mõisaküla Linnavalitsuse liikmed.
Ruhja linnas külastati linnavalitsust, lasteaeda ja jäätisekombinaati. Pagasta vallas tutvuti vallavalitsuse, kooli ja klubiga, kohtuti kohalike ettevõtjatega puidufirmast ja põllumajandusühistust. Külastati ka Mazsalaca Linnavalitsust ning nauditi linnaümbruse imeilusat loodust.
Kokkusaamise tulemusena lepiti kokku ülalmainitud koostööprojekti konkreetses väljatöötamises ja selle ellurakendamises. Kilingi-Nõmme linna esindasid linnapea Kalle Kiipus, abilinnapea Tõnu Lapp ning linna ökoloog Tiiu Tammiste.

Toimus rahvakoosolek

21. novembril toimus Kilingi-Nõmme klubis traditsiooniline rahvakoosolek, mille käigus andsid kogunenud linnakodanikele informatsiooni ja vastasid nende küsimustele linnavalitsuse ja linnavolikogu esindajad. Kohal oli ka linna konstaabel Maidu Lapp.
Pärastlõunase koosviibimise peateemaks kujunesid noorsooprobleemid. Püüti leida vastust küsimusele, millest tuleneb noorte kirg kõike ümbritsevat lõhkuda ja lagastada, millest on ajendatud nende üha tooremaks muutuv eluhoiak? Lõpuks jõuti ühisele järeldusele, et ikkagi kodu on see, kust kõik saab alguse.
Sotsiaalhoolekandest rääkis pikemalt linna sotsiaalnõunik Mae Annast. Toetudes konkreetsetele arvulistele faktidele, tõestas ta, et enamus linna sotsiaalhoolekande rahadest on kulunud siiski lastega perede toetamiseks, mitte asotsiaalidele ja vanuritele, nagu linnarahvas kipub arvama.
Linnavolikogu esimees Agu Leivits kandis koosviibinutele ette, mis valimisliidu “Kodulinn Kilingi-Nõmme” programmist on käesolevaks ajaks täidetud, mis plaanis veel enne järgmise aasta sügisel toimuvaid valimisi teha. Kuna linna tuleva aasta eelarve tuleb pingeline, jääb osa lubadustest kahjuks siiski teostamata, väitis ta kahetsusega.
Linnapea Kalle Kiipus noomis linnakodanikke nende leige suhtumise pärast linna heakorda ja prügimajandusse. Kodulinn vääriks siiski rohkem austust ja linnakodanikel võiks olla siiski rohkem kohusetunnet, möönis ta.

Koosolekust võttis osa umbes paarkümmend inimest linna ca 2500 kodanikust!?
Vastamata jäänud küsimusele maa maksustamise kohta annab linnavalitsus nüüd teada, et praeguse informatsiooni põhjal ei ole järgmisel aastal selles suhtes muudatusi ette näha.

Ahti Seller

Käidi Läti sõpru õnnitlemas

18. novembril tähistas Läti Vabariik oma 80. juubelit. Teiste hulgas pidas sünnipäevapidu ka väike piiriäärne linnake Mazsalaca, kes osutas meile seda au ning kutsus oma pidustustele ka Kilingi-Nõmme esindajad. Loomulikult olid kutsutud kauaaegsed sõbrad – meeskoor Nõmmela ja selle dirigent Hille Tuuling (muuseas olgu öeldud, et Hillet seal lausa armastatakse, niipalju lilli ja sülelusi ei saanud osaks ühelegi teisele esinejale). Peale selle alustas koos meeskooriga sõitu Lätimaa poole ka meie omavalitsuse esindus – Silvi Rosen, Urmas Song ja Mae Annast.
Lätlastele omase lahkusega võeti vastu nii lauljad kui lihtsalt külalised. Linna omavalitsuse esindusena kohtusime Mazsalaca linnapea hr. Ojars Bekeris’ega, peale kontserti ka Ramata vallavanema ja sekretäriga.

Kui meie, eestlased, Mazsalaca kultuurimajja jõudsime, olid pidustused juba ammu alanud, kuna aga meid oligi kutsutud kell 16.30 algavale aktusele ning pidulikule kontserdile, siis jõudsime täiesti õigeks ajaks. Aktusel esines linnapea hr. O. Bekeris. Kilingi-Nõmme linna tervitused oli au öelda allakirjutanul. Meeskoori poolt tervitas oma sõpru enne koori esinemist hr. L. Reinok. Kontsert, mis aktusele järgnes, oli vaimustav! Sellest saab kõnelda ainult ülivõrdeis.
Võib-olla ei olnud tase nii kõrge, nagu on meie tippudel, ma ei ole asjatundja, aga näha kuut pikka rida särasilmseid lapsi (kolm rida nendest poisse!) lauldes ülistamas oma kodumaad ja rahvast, annab tõelise elamuse. Terve lavatäis puhkpilliorkestrit oma muusikakoolist, rääkimata juba kümne segapaari poolt esitatud temperamentsetest rahvatantsudest! Oli tunda, et pidutses ja mingil moel esines kogu linnarahvas. Eks ole kõnekas seegi, et peale kontserti suundus rahvas kõigile soovijaile jagatud tõrvikute valgel Vabadussõja kangelaste mälestussambani, mis, kujutage ette, ei olegi taastatud, vaid hoitud alles kõigi nende aastate vältel! Seal pidasid väikese jutluse kohalikud kirikutegelased ja süüdati küünlad nii mälestussamba juures kui ümber selle, iga maetud kangelase auks istutatud puu juurde. Peale seda laulsid meie mehed ning kohalik segakoor kirikus. Sellega oli ametlik osa lõppenud, järgnes meie koori ja läti isetegevuslaste omavaheline kohtumine.

Omavalitsuse esindajate kohtumisel arutasime ja võrdlesime olukorda nii siin kui seal, tulime järeldusele, et ühesuguse kultuuri ja ajaloolise taustaga riikidena on meil ka praegu tegemist enam-vähem samade probleemidega. Seetõttu tuleks meil kindlasti tihedamat koostööd teha, et leida üheskoos soodsamaid lahendusi oma muredele.
Mazsalaca on väga huvitatud meie koolide vahelistest sidemetest, siinkohal annangi edasi nende soovi korraldada sõprusvõistlused korvpallis koolide tasemel.
Lõpuks annan üle Mazsalaca linnapea tervitused kogu Kilingi-Nõmme rahvale ning tema lootuse kohtuda senisest enam!

Mae Annast