Kilingi-Nõmme v�eti projekti Euroopa Kultuurik�la liikmeks

7.-9. novembril külastasid Kilingi-Nõmme linna projekti Cultural Village of Europe (Euroopa Kultuurik�la) initsiaator Bert Kisjes ja projekti sekret�r Helma Burger Hollandist.
Visiidi eesmärgiks oli Kilingi-Nõmme kui tulevase projektiliikmega tutvumine ja k�nealuse projekti tutvustamine meile. Alguse sai idee 1997. aastal Hollandi k�last Wijk aan Zee, tänavu sügiseks on projektiga liitunud juba 11 k�la üle Euroopa. Alates käesolevast kuust kannab nimetust Cultural Village of Europe ka Kilingi-Nõmme!

ürituse eesmärgiks on �ha urbaniseeruvale �hiskonnale teadvustada, et ka k�lades ja väikelinnades elavatel inimestel on oma maailman�gemine ja omad p��dlused, et ka k�laelul on oma v�lu. Et sugugi mitte kõik ei ole nii, nagu seda suurlinnades ja viimastes resideerivates võimuorganites nähakse või tahetakse näha.

Vastukaaluks 1985. aastal alguse saanud liikumisele Euroopa Kultuuripealinn kuulutaski Hollandi k�la Wijk aan Zee ennast 1999. aasta Kultuurik�laks. Aasta läbi toimub seal rida erinevaid üritusi, millest osa võtma on kutsutud kõikide projektiliikmete esindused. Kilingi-Nõmme suuremat, 40-liikmelist delegatsiooni oodatakse Wijk aan Zee'sse järgmise aasta septembrikuul. Jaanuaris toimub konverents kõikide selleks ajaks registreerunud kultuurik�lade omavalitsuste juhtidele.

Foto: Bert Kisjes annab linnapeale üle kingituse - kotit�ie lilleseemneid.

T�psemat informatsiooni projekti Euroopa Kultuurik�la kohta saab nende Interneti kodulehek�ljelt http://www.cultural-village.com.

Ahti Seller

T�histati Saarde kirjas�nas mainimise 750. aastapäeva

24. novembril tähistati Saarde kirjas�nas mainimise 750. aastapäeva (loe eelmisest �Uudistajast�) piduliku palvus-kontserdiga Saarde Katariina kirikus. �htuteenistuse viis läbi Saarde koguduse pastor Enri Pahapill, psalmi luges kirikulistele Saarde vallavanem Tarmo Kulu ja epistlit kuulutas koguduse juhatuse esimees Urmas Song. XI-XV saj. muusikast andis kontserdi vanamuusika ansambel �Rondellus� Tallinnast.

Kirikust siirdus kunagise Saarde kihelkonna maadel paiknevate omavalitsus�ksuste esindus Jäärjasse, algsesse kihelkonna keskusesse. Jäärja m�isas v��rustas külalisi kohalik metsaülem Rein Kohv, kes andis l�hiülevaate hoone ajaloost ning kostitas kokkutulnuid vahuveiniga. Samas kinkis Tali vallavolikogu esimees Aleksander Vilinurm Saarde kogudusele valla lipu, et see saaks kirkus seista Kilingi-Nõmme ja Saarde lippude kõrval kui tunnistus ajaloolisest �htekuuluvusest. Surju valla esindajad vallavanem Evi Kukk ja vallavolikogu esinaine Kadri-Aia Viik kinkisid Saarde vallavalitsusele k��nla (koos jalaga), meenutamaks, et ka osa Surju praegusest vallast on osa meie kihelkonnast.
M�isast suunduti edasi Jäärja kooli, mille tegemistest ja probleemidest r��kis kooli juhataja Tarmo Karon. Sealsest entusiasmist ja teha tahtmisest oleks õppida nii mõnelgi suurel, regiooni keskuseks kujunenud koolil.
Kooli s��klas oli külaliste jaoks kaetud pidulaud, mille ��res arenes väga huvitav vestlus ja tuldi välja ideedega, mis võivad tulevikus valdade ja linna �hisettevõtmistena ka vilja kanda.

Ahti Seller

Saarde Vallavolikogus arutati

4. novembril toimunud vallavolikogu istungil kuulati volikogu esimehe Aivar �una ettekannet Tihemetsa Põhikooli õpetajate kirja kohta, milles ei oldud nõus õpetajate palgafondi jaotamisega Saarde vallas 1998. a. I poolaastal. õpetajad soovisid selgitust palgafondi �mberjaotamise kohta Tihemetsa Põhikoolilt teistele valla koolidele. õpetajatele palga maksmise korda selgitas põhjalikult vallavanem Tarmo Kulu, mispeale vallavolikogu otsustas kehtestatud korraga n�ustuda. Vallavalitsus on palgafondi jaotanud koosk�las vallavolikogu otsusega 25. 02. 1998. a. nr. 2 punkt 6.

Kuulati volikogu esimehe A. �una ettekannet AS Pärnu ATP aktsiate m��gi kohta. Vallal on 611 aktsiat nominaalv��rtusega 100 kr, võimalus oleks saada 200 kr. Vallavolikogu otsustas aktsiad m��a ja kasutada saadud raha sihtotstarbeliselt vallale uue bussi muretsemiseks.

L��ne-Viru �hisomavalitsuse poolt maakondlikele omavalitsustele saadetud p��rdumise alusel otsustati toetada Talupidajate Keskliidu poolt algatatud protestikampaaniat.

T��reisil Norra Kuningriiki tutvus vallavolikogu esimees A. �un sealse vallavolikoguga, kes oli huvitatud koostööst. Koostöösidemete arendamiseks otsustati Norra Kuningriiki saata vastavasisuline kiri.

Valla ehituslubasid väljastama volitas vallavolikogu abivallavanem Ants Pedaja.

1999. aasta maamaksu m��r otsustati jätta samaks, mis käesoleval aastal. Seega 1,5 % maamaksustamishinnast aastas ning haritava maa ja loodusliku rohumaa maksu m�äraks 0,9 % maamaksustamishinnast aastas.

Lp. perenaised ja -mehed!

Varsti on j�ulud. Ees seisavad suured kodude kraamimised. Minu poole on korduvalt p��rdutud sooviga anda tasuta ära koju seisma jäänud asju, mida on hoitud ja hoitud, kuid pole ometi enam palju aastaid mitte kasutatud. Minema visata ei raatsi, samal ajal võib mõnes teises kodus seda eset h�dasti vaja minna.

Tarbijate �histu lahkel loal teeme sellel aastalõpul katsetuse - kodud korda! Linna turul on nüüd ruum (väravatest sisenedes esimene uks vasakul), kuhu võib viia kõike, mida ühes kodus vaja l�heb - rõivaid ja jalatseid nii lastele kui täiskasvanutele, kodutarbeid ning mänguasju - peaasi, et need puhtad oleksid. Tuues ära oma mittevajalikud esemed, leiate teiste toodud asjade hulgast ehk endale midagi vajalikku. Kuid �rge kartke, tegu ei ole vahetuskaubaga, kellel on midagi vaja, see tulgu ja vaadaku, �kki n�kkab!

K�ik toimingud on tasuta, nii kauba toomine kui viimine. Kasu saab olema aga tuntav � saame korda oma kapid ja riiulid, mõnesse peresse tuleb juurde asi, mida on väga vaja olnud, mingil p�hjusel pole aga leitud. Prügim�gi ja metsaalused j��vad ka puhtamaks!

Mae Annast

Austatud lugeja!

Te loete 1998. aasta ja ka Kilingi-Nõmme ajaloo viimast Neti Uudistaja numbrit. See ei t�henda aga, et Saarde kihelkonna elu, kohalike inimeste probleeme, muresid ja r��me vahendav ajaleht l�petab Internetis ilmumise. Ei, uuel aastal alustame uue hooga ja uue nime all. Just nagu paberväljaannegi. Milleks selline muudatus, k�site?
Siiani on Neti Uudistaja ilmunud Kilingi-Nõmme linna h�ülekandjana, kuid ta on juba ammugi linna piiridest välja kasvanud. V�ib julgelt tunnistada, et temast on saanud s�numikandja kogu kihelkonna rahvale.
Seega, Neti Uudistaja lahkub, kuid ajaleht j��b!

Ahti Seller
toimetaja

Linnavalitsuse esindajad käisid Lätis

Reede, 30. oktoober 1998.
Phare Credo Läti ja Eesti piirialade projekti raames külastasid naabervabariiki lisaks Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse esindajatele veel Karksi-Nuia Linnavalitsuse, Karksi ja Abja Vallavalitsuse ning M�isak�la Linnavalitsuse liikmed.
Ruhja linnas külastati linnavalitsust, lasteaeda ja j��tisekombinaati. Pagasta vallas tutvuti vallavalitsuse, kooli ja klubiga, kohtuti kohalike ettev�tjatega puidufirmast ja põllumajandus�histust. K�lastati ka Mazsalaca Linnavalitsust ning nauditi linna�mbruse imeilusat loodust.
Kokkusaamise tulemusena lepiti kokku �lalmainitud koostööprojekti konkreetses väljatöötamises ja selle ellurakendamises. Kilingi-Nõmme linna esindasid linnapea Kalle Kiipus, abilinnapea Tõnu Lapp ning linna �koloog Tiiu Tammiste.

Toimus rahvakoosolek

21. novembril toimus Kilingi-Nõmme klubis traditsiooniline rahvakoosolek, mille kõigus andsid kogunenud linnakodanikele informatsiooni ja vastasid nende k�simustele linnavalitsuse ja linnavolikogu esindajad. Kohal oli ka linna konstaabel Maidu Lapp.
Pärastlõunase koosviibimise peateemaks kujunesid noorsooprobleemid. P��ti leida vastust k�simusele, millest tuleneb noorte kirg kõike �mbritsevat l�hkuda ja lagastada, millest on ajendatud nende �ha tooremaks muutuv eluhoiak? Lõpuks jõuti �hisele järeldusele, et ikkagi kodu on see, kust kõik saab alguse.
Sotsiaalhoolekandest r��kis pikemalt linna sotsiaalnõunik Mae Annast. Toetudes konkreetsetele arvulistele faktidele, tõestas ta, et enamus linna sotsiaalhoolekande rahadest on kulunud siiski lastega perede toetamiseks, mitte asotsiaalidele ja vanuritele, nagu linnarahvas kipub arvama.
Linnavolikogu esimees Agu Leivits kandis koosviibinutele ette, mis valimisliidu �Kodulinn Kilingi-Nõmme� programmist on käesolevaks ajaks töidetud, mis plaanis veel enne järgmise aasta sügisel toimuvaid valimisi teha. Kuna linna tuleva aasta eelarve tuleb pingeline, j��b osa lubadustest kahjuks siiski teostamata, võitis ta kahetsusega.
Linnapea Kalle Kiipus noomis linnakodanikke nende leige suhtumise pärast linna heakorda ja prügimajandusse. Kodulinn v��riks siiski rohkem austust ja linnakodanikel võiks olla siiski rohkem kohusetunnet, m��nis ta.

Koosolekust võttis osa umbes paark�mmend inimest linna ca 2500 kodanikust!?
Vastamata jäänud k�simusele maa maksustamise kohta annab linnavalitsus nüüd teada, et praeguse informatsiooni põhjal ei ole järgmisel aastal selles suhtes muudatusi ette näha.

Ahti Seller

K�idi Läti s�pru õnnitlemas

18. novembril tähistas Läti Vabariik oma 80. juubelit. Teiste hulgas pidas sõnnipäevapidu ka väike piiri��rne linnake Mazsalaca, kes osutas meile seda au ning kutsus oma pidustustele ka Kilingi-Nõmme esindajad. Loomulikult olid kutsutud kauaaegsed sõbrad - meeskoor Nõmmela ja selle dirigent Hille Tuuling (muuseas olgu �eldud, et Hillet seal lausa armastatakse, niipalju lilli ja sülelusi ei saanud osaks �helegi teisele esinejale). Peale selle alustas koos meeskooriga s�itu Lätimaa poole ka meie omavalitsuse esindus - Silvi Rosen, Urmas Song ja Mae Annast.
L�tlastele omase lahkusega v�eti vastu nii lauljad kui lihtsalt külalised. Linna omavalitsuse esindusena kohtusime Mazsalaca linnapea hr. Ojars Bekeris�ega, peale kontserti ka Ramata vallavanema ja sekret�riga.

Kui meie, eestlased, Mazsalaca kultuurimajja j�udsime, olid pidustused juba ammu alanud, kuna aga meid oligi kutsutud kell 16.30 algavale aktusele ning pidulikule kontserdile, siis j�udsime tõiesti õigeks ajaks. Aktusel esines linnapea hr. O. Bekeris. Kilingi-Nõmme linna tervitused oli au öelda allakirjutanul. Meeskoori poolt tervitas oma s�pru enne koori esinemist hr. L. Reinok. Kontsert, mis aktusele järgnes, oli vaimustav! Sellest saab k�nelda ainult �liv�rdeis.
Võib-olla ei olnud tase nii k�rge, nagu on meie tippudel, ma ei ole asjatundja, aga näha kuut pikka rida särasilmseid lapsi (kolm rida nendest poisse!) lauldes �listamas oma kodumaad ja rahvast, annab t�elise elamuse. Terve lavat�is puhkpilliorkestrit oma muusikakoolist, r��kimata juba k�mne segapaari poolt esitatud temperamentsetest rahvatantsudest! Oli tunda, et pidutses ja mingil moel esines kogu linnarahvas. Eks ole k�nekas seegi, et peale kontserti suundus rahvas kõigile soovijaile jagatud t�rvikute valgel Vabadussõja kangelaste mülestussambani, mis, kujutage ette, ei olegi taastatud, vaid hoitud alles kõigi nende aastate v�ltel! Seal pidasid väikese jutluse kohalikud kirikutegelased ja s��dati k��nlad nii mülestussamba juures kui �mber selle, iga maetud kangelase auks istutatud puu juurde. Peale seda laulsid meie mehed ning kohalik segakoor kirikus. Sellega oli ametlik osa lõppenud, järgnes meie koori ja l�ti isetegevuslaste omavaheline kohtumine.

Omavalitsuse esindajate kohtumisel arutasime ja v�rdlesime olukorda nii siin kui seal, tulime järeldusele, et ühesuguse kultuuri ja ajaloolise taustaga riikidena on meil ka praegu tegemist enam-v�hem samade probleemidega. Seet�ttu tuleks meil kindlasti tihedamat koostööd teha, et leida üheskoos soodsamaid lahendusi oma muredele.
Mazsalaca on väga huvitatud meie koolide vahelistest sidemetest, siinkohal annangi edasi nende soovi korraldada s�prusvõistlused korvpallis koolide tasemel.
Lõpuks annan üle Mazsalaca linnapea tervitused kogu Kilingi-Nõmme rahvale ning tema lootuse kohtuda senisest enam!

Mae Annast