Lk. 3 

Kooliuudised

Kilingi-Nõmme Keskkoolis lõppes järjekordne kooliaasta

H�bemedaliga lõpetas keskkooli Raul Allikivi.
Kiituskirjaga lõpetasid klassi:
2A - Jaan Schults, Kalev Sepp, Tarvi Apsalon, Allar Link.
2B - Gerda Kielas, Liis Laadi, Ingrid Post, Imre Banyasz, Sanna Savi, Kai Tiitsaar.
2C - Hardo Pajus, Silva Kasela, Helena P��rsoo.
3A - Silvia Kuusk, Kersti �ilsalu, Kristo Kaugija, Jaanika Lill, Katrina Pulk, Rain Päärmann, Imbi Teemant.
3B - Maret Abram, Janika Keller, Triinu Manilets, Kristin Mei, Piret P��rsoo, Ebetriin Talts, Annika Avaste.
3C - Liis Jürisoo, Allar Vallaots, Eva-Maria Kikkas, Kai-Leen Kutsar, Gerda Kuum, Taavet Tamm.
4A - Piia Aasamets, Piret Hiiesalu, Triin Päärmann, Katrina Toompere, Keidi Kuusk, Kerli K��sel.
4B - Heleri Iloste, Maarja Schults, Tiia Vahula, Gven Hallop, Taavi Karotamm, Janar K�la, Airi Miilits, Merike P�rna.
5A �  Liis Schults.
5B - Liis Osipov, Triin Eesaru.
6A - Liisi Soomann.
6B - Jane Kesk�la.
7A - Piret Kullamaa, Erge Einaleht, Maiken Schmidt, Gea Taalvelt.
8A - Mari-Liis Kadak, Tiivi Tomson.
10R - Heleriin Kutsar.
11A - Siiri Schmidt.
Ainekiituskirja olid ära teeninud 20 põhikooli ja 13 keskkooli l�pestajat.

Leida Ohtla

Kilingi-Nõmme Keskkoolis algab järjekordne kooliaasta

1998/99. Õppeaasta 1. klassid:

1a - Kaarel Aia, Killu Alamaa, Rainer Avald, Sandra Gustavson, Mait Juhkamsoo, Kiiljan Kanarbik, Kristjan Kanarbik, Kristjan Kanter, Ariko Kielas, Lotta-Marii Kingla, Janek Lind, Jüri Luhasaar, Marko Mei, Maigrit Mägi, Edward Oks, Martin Peik, Liis Rotar, Maris Saar, Ebe-Kai Siim, Kristjan Teearu, Mari-Helena Toompere, Sten Vabrit.
Klassijuhataja Reet Liblik.
1b - Agnes-Carmen Argos, Krista Daum, Martin Gentalen, Meliine Ilves, Marek Kartau, Kerly Karv, Kristi Kiviselg, Levo Lainela, Keili Mihkelmann, Henry Olde, Kristjan Pahk, Meeri Pajunurm, Rene Pikkor, Alar P�rn, Gert Roosna, Sandra-Tereza Ruul, Kersti Savi, Sander Savi, Jüri Talts, Argo Voll, Andres Volt, Rasmus �is.
Klassijuhataja Mai Seller.

Eha Kipri

Kui ma oleksin linnapea...

Ma asfalteeriksin kõik teed ära, sest siis on hea jalgrattaga sõita, saab rulluisutada ja teha palju muud l�busat. Praegu on peaaegu kõik teed ja tänavad auklikud - katsu sa seal midagi teha.
V�iks Kilingi-Nõmmes rohkem töökohti olla. Paljud inimesed on töötud.
Meie linnas võiks olla rohkem meelelahutust. Näiteks üks väike l�bustuspark. Suvel ei k�i keegi koolis ega lasteaias, siis oleks hea l�bustuspargis olla. Kino k�ib, aga pole h�id filme. Tahaks �Titanicut� näha. Igal reedel võiks olla teater ja laupäeval kino.
See oli hea m�te teha Kilingi-Nõmme uus laululava. Eelmine oli nagu lauahunnik.
Kõigepealt oleks vaja koolile remont teha. Koolimaja teeksin ma suuremaks sellepärast, et lastel poleks ühest koolimajast teise jooksmist. Kooli l�hedale ehitaks ujula, siis saab keka tundide ajal ujulas k�ia.
Kingseppa ja kellasseppa on kohe kindlasti vaja.
Palgad on nii väikesed, et võiks suuremad olla. ��r, elekter, vesi, mis iganes peaks maksma v�hem.
Politsei peaks olema parem. Muidu nad vargaid ei saagi k�tte. Varastavad ja varastavad, aga politsei neid k�tte ei saa. Suvel võiks politsei olla ratastega sellepärast, et mõnikord jookseb p�tt n�iteks kitsasse kohta, siis saab talle järele sõita.
Meie linnas võiksid olla ka ehitusmeistrid, kes ehitavad, parandavad ja lammutavad, kui vaja.
Uus tee võiks valmis saada, sest muidu saastavad suured veokid linna õhku.
Ma teeks vanadele inimestele vanadekodu. Vanad inimesed ei saa �ksi hakkama. Nad saaksid seal tasuta olla. Alati olen ma tähele pannud, et keegi ei taha vanu inimesi aidata.
Kilingi-Nõmmes oleksid kõik poed laupäeval ja pühapäeval kella 16.00 lahti.
Muuta tahaks veel seda, et Lauril oleks krossirada suurem ja et seal oleks rohkem krossis�ite.
Laseksin rajada suurtele inimestele sellise kooli, kus nad saaksid tantsimist, laulmist, võimlemist ja palju muud õppimas k�ia. Noortele teeksin sellise klubi, kus nad saaksid igal �htul diskotamas, laulmas, võimlemas või üldse esinemas k�ia.
Haiglasse ehitaksin lastele mängutoa, kus nad saaksid m�ngimas k�ia, ja igasse palatisse laseksin panna raadio.
Kiriku laseks ära remontida.
Korraldaksin rohkem laatasid ja üritusi, kus esineksid kuulsad bändid.
Igal talvel laseks ehitada lumelinna.
Ehitaks maja, kuhu tuuakse arvutid sisse, et lapsed saaksid arvutit k�sitsema õppida.
Liikluslinna teeksin korda ja tooks sinna valgusfoorid.
Teeksin telekamängu m�ngimise koha.
J�usaali tooksin uued asjad.
Laseksin luksushotelli ehitada, kus oleks saun, bassein ja parkla.
Kutsuksin tsirkuse siia esinema.
�ldiselt on linnas hea elada. Ei ole mingit suurt mära. Siin on lihtsalt hea elada.

Pilt: Kuueaastase Kaarel Aia joonistus "�htu linnavalitsuses".

Linnapeaks-olemise mõtteid avaldasid 4. klasside õpilased
Piia Aasamets, Katrina Toompere, Teet Kõrvits, Raido Vares, Heleri Iloste, Targo Miilimaa, Janar K�la.

Ilmast ja põllust

Sellekevadised ilmamuutused pakuvad m�tlemisainet

Huvilistel soovitan tutvuda teadusmeeste prof. Jaan-Matti Punnengu ja Andres Tarandi arvamustega ajakirjas �Luup� (nr. 17, 18. aug. 1997. a., lk. 10-15), kus ka huvitav kaart (lk. 14) �üleujutused liiguvad itta�. T�si, mis t�si - ilmastiku anomaaliad (kõrvalekalded) on asunud meidki kimbutama. Lõuna-Eesti rahvas ei mületa aega, mil koolil�pupidu oleks peetud +28^o +30^o-ses kuumas või metsiku paduvihma saatel.

Omaette teema on viimaste nädalate paduvihmad ja �ikesetormide purustused Eestis. Helle Raudsepp Jõgeva agrometeoroloogiajaamast arutles, et tänavused lõunats�klonid on laiendanud oma tegevuspiire, möödunud aastal püsis raskuspunkt rohkem Kagu-Eestil. K�ikidest Eestit ületavatest ts�klonitest (madalr�hkkondadest) umbes 13% tulevad lõunast. M�nel aastal kevadsuvel nende arv suureneb, kuid enamasti suve teises pooles esineb lõunats�kloneid harvemini. Kevadsuved toovad kaasa tugevaid vihmasadusid, �ikest rahega ja õhutemperatuuri t�usu +25^o +30^o-ni.

Selle aasta väga tugev torm Tihemetsa mail s�ndis 1. juunil. Päeval kogunes �ikese-eelseid pilvekuhilaid kolmes ilmakaares (kagus, edelas ja loodes), mis üle taeva laienedes võimsaks �hukeeriseks kujunesid. NB! Selline �ikese-eelne seisund toob alati kaasa suurema võimaluse trombide ja tormi tekkimiseks. Purustuste paikkonda on raske ette ennustada.
24. juulil 1997. a. tormas sel moel kogunenud sinkjasmust pilvesein Kesk-Eesti poole � paduvihm jm. jõudis Tallinnani, 1. juunil 1998. liikus Eesti-Läti piirialasid pidi kagusse. Suurimad purustused olid kuuldavasti Võrumaal. Tihemetsas sadas paiguti s�rmeotsasuurusi raheterasid, paduvihm tuiskas kord �ht-, kord teistpidi. Sademete m��dun�usse j�i p�sima 27,5 mm. Teist samapalju pidi tuiskama üle m��tjan�u servade, seda näitas veekiht maapinnal. Peale sadu langes õhutemperatuur veerand tunni v�ltel 10^o ringis.

10. juuni �htul (magnettormi päev!, samuti 2. juunil) kogunes laialdane �ikeseala, mis 11. ja 12. juunil vallutas Tihemetsa. Vaatluste kõigus n�is, nagu oleks siinmail asunud �ikesetormi jaotuspunkt: osa liikus L��nemaa, osa Kesk-Eesti (põhja) ja osa Viljandi suunas. Sademeid oli mülemal päeval kokku 63,5 mm. �hk tundus olevat elektrit t�is. Teine l�him vaatluspunkt Talil (perekond Lensmenti hoole all) registreeris 11. juunil sadu 30,5 mm ja 12. juunil 22,2 mm. 1. juuni torm neid ei puudutanud, sadas vaid 7,3 mm ja �ikest oli �tavalisel viisil�. Pereema m�rkis, et tavaliselt tuleb rikkaliku pihlakate �itsemise aastatel vesine suvi - nii n�ib olevatki.

Kaevudes p�sib vee seis kevadest alates k�rgel, seega mullad ei j�ua varsti kogu vett sisse tõmmata. Juba praegu on madalamad p�llud porised. J�gedest on oodata üleujutusi. Lausmaal suviti uputusi ei ootaks, aga möödunud nädalavahetusel (13.-14. juuni) tuli endalgi sõiduautoga veevangis istuda. Kanaküla l�histel algas haruj�gedel veet�us, maksimum oli pühapäeva öösel kella 5 paiku kindlasti üle meetri. T�kk teed püsis tulvavee all ja tuli alandlikult looduse tahtele alluda - oodata vee alanemist. Mis sest, et kiired asjaajamised ootamas.

Suurt muret on p�llumeestele kaasa toonud need ts�klonid-tormituuled ka putukkahjurite n�ol. Viimastel nädalatel on koldeliselt avastatud kartulimardikaid isegi väga suurtes kogustes. Pärnu taimekaitse töötaja arvas peale soojade talvede mõju ka putukate tugevate tuultega kohale j�udmist naaberriikide p�ldudelt. Taimekaitse töödega pole ju lõuna poolgi asjad parimas korras. T�rjev�tetest on ajalehtedes teavet saadaval.

Enne suuri vihmasid oli taimekasvu olukord hea. Mai lõpuks j�i p�sima looduse arengus veel 10-12 päevane edumaa. T�en�oliselt suure sooja t�ttu arenes talirukis kiiresti - pead hakkas looma terve kümnepäevaku võrra varem. Pikkusekasv j�i seetõttu v�hemaks. Ja õnneks, suurte vihmadega on rukis v�he lamandunud. Heinap�llud, eriti ristik, on n�iteks Tali pool kohati nagu maha rullitud. Ilmad p�sivad veel niisketena, raskusi tuleb heina kuivatamisega. Viimane nii tugev rohukasv olnud Jõgeva agrometeoroloogiajaama andmetel 1993. aasta kevadel. Kartulit soovitati vahelt harida esimesel võimalusel, et mullaniiskust v�hendada, mulda �hustada.

Svea Randmaa

St. Iliani kooli delegatsioon Kilingi-Nõmmes

17.mai lõuna paiku ootasid IXa klassi õpilased põnevusega koolimaja juures oma Rootsi sõprade saabumist. M�ni tunnike lubatust hiljem saabumine tegi loo veel ainult huvitavamaks. P�hapäevane �htupoolik oli m�eldud küll majutamiseks ja sisseelamiseks, kuid kui kord on juba tuldud v�ärale maale ja v�ära rahva keskele, eks siis taha kõike näha ja pärismaalastega ka emakeeles vestelda. Nii olidki Rootsi kooliõpilased koos oma majutajatega lausa igal �htul väljas: neid paelus metsamajandi saun, kus sai end vabalt tunda ja mahtus kogu grupiga koos olema. Pisut t�li tegi see muidugi vanematele, sest ei võinud kunagi teada, millal Su oma laps külalisega võib koju saabuda ja millal ja mil viisil neid aega s��ta on. Ei tahtnud ju ka, et rootslased lähevad koju ja kurdavad, et nad Eestis s��a ei saanudki.

Uneaeg saabus kaunis hilja ja ei läinud ilmselt ka kokku seadusega, mis �tleb, kui kaua võivad alaealised õues viibida. õnneks tegid laste elu just need �hised koosviibimised põnevamaks ja nad said �htuti teha kokkuvõtteid oma päeval nähtust- kogetust.

Hommikuti koguneti koolimaja juurde, kus anti teada, mis sel päeval ees on ootamas. Esimesel hommikul �tles oma tervitussõnad direktor Aarne Link ja andis s�pruskooli külalistele üle väikesed meened, mis kodus j��ksid meenutama reisi Eestisse. Tutvuti koolimaja ja -tööga.

Esmaspäeval ja teisipäeval olid väljasõidud Nigula Riiklikule Looduskaitsealale. Esialgu oli metsaskõik ja linnupesade lugemine tundunud küll l�pmatusena ja lapsed arvanud, et sellest metsast nad enam kunagi välja ei j�uagi, aga hiljem n�is kõik juba lausa l�busa ja naljakana. Rabaskõigust j�id rootslastele meelde laudteed, mida m��da hea k�ndida olnud, j�lgimaks �mbritsevat loodust. Et k�laskõik toimus bioloogia-alase uurimistöö raames, tuleb tehtust-nähtust ka kokkuvõtted teha.

Lisaks nn. kohustuslikule programmile korraldati külalistele väike linnaekskursioon Pärnus. Maakonna keskuses anti ka vaba aega, kus sai käia poodides, et midagi Eestist ostetut koju viia ja ise ringi vaadata. Selle sõidu tegid kaasa IXa-kadki. Samuti käidi koos l�bustuste pargis, kus ilmarattalt sai sõpradele Pärnu linna ka ülevalt poolt nõidata.

Majutajate jaoks oli toitlustamine �pris h�lpsaks tehtud: lõunasöök toimus koolis(muide: nad kiitsid meie koolis��ke, �eldes, et nemad saavat küll oma koolis kehvemini s��a), Pärnu päeval ühes toitlustusasutuses ja viimasel �htul �hiselt(külalised ja v��rustajad) Pargi kohvikus. Majanduslikke muresid, mis pidid langema kostitavate laste vanemate rahakotile, aitas leevendada Kilingi- Nõmme linnavalitsus. Aitäh talle selle eest!

Rootsimaalt saabunud 10 õpilast kohtusid IXa klassiga lisaks hommikustele kogunemistele ka klassi�htul.
Ja saabuski aeg, kus kõik kohtumised olid kohtutud, kõik tegemised tehtud ja külalistel vaja koduteele asuda. Veel kord said St. Iliani kooli 10 õpilast ja 5 õpetajat kokku Kilingi- Nõmme Keskkooli õpilaste ja õpetajatega, et siis h�vasti jätta ja äras�itu alustada. Neile n�is siin meeldivat: meil pidi ilus väike roheline linn olema, aga oma kodus olevat ikkagi kõige parem.
Tahaks loota ,et selle kohtumisega j�id rahule nii külalised kui oma kooli rahvas ja et need lapsed veel kunagi omavahel kokku saaksid.

Gerly ja Mare Hallop