Lk. 4 

Vastulaused arvukatele �Uudistajas" ilmunud minu ja kooli kohta k�ivatele laimavatele kirjutistele

P�hjus, miks allpool olev kirjat�kk paberile saab, on järgmine - juba mitmes kord järjest ilmub ajalehes "Uudistaja" materjal, mida pean solvavaks ja laimavaks nii kooli kui enese kohta (nr.6 (42) 19. 06. 1998 "Kas Kilingi-Nõmmes...", autor K. Jürisoo ja "Kas aritud...", autor J. Kuusk, nr. 7 (43) 4. 08. 1998 jne., jne.).
Tundub, et mülemad artiklite autorid on kirjutanud OMA IQ tasemest l�htudes, siis p��an j��da samale tasandile. Ma ei hakka ideid (kui neid neil üldse on) anal��sima, vaid puudutan pigem isikuid. Siinkohal l�htun asjaolust, et valdavas enamikus olen rõnnaku all mina. Arvan, et kummagi autori tekst l�htub suurel m�äral ebat�psetest andmetest ning siit tulenevalt kipub asi olema valeinformatsiooni moodi. Selle levitamine on aga teatavasti seaduse järgi laim. Muidugi tekitab selline intrigeerimine ning kuulujuttude levitamine V�GA ebatervet �hkkonda, pingeid ja olukord võib lõpuks leida lahenduse hoopiski kohtulaua ees.

Et K. Jürisoo keskkoolis kummitusi näeb, ei saa imeks panna. H�rra Kaljul kulus 8 kl. lõpetamiseks 10 aastat ja sedagi järeleksamiga matemaatikas. Muidugi oli NSVL ajal õpilase klassikursuse kordamine unikaalne nähtus, kuna s��dlaseks peeti õpetajat, mitte võimetut õpilast.
Reaalainete n�rkus aga viitab humanitaarkalduvustele ning fantaasiarohkusele. Samuti iseloomustab sellist inimest agressiivne ja ettearvamatu k�itumine, kuulsusejanu, võimuahnus, suur tahe silma paista.
V�imeid positiivseks tegevuseks ei j�tku, pahatahtlikeks ettevõtmisteks aga k�ll. Taoline k�itumine on iseloomulik ka täiskasvanuks saades.
�laltoodu t�estuseks:
- koolitöötajate terroriseerimine, �hvardamine kontrollkomisjoniga (komisjon ise ei teadnud midagi ja pealegi pole koolil p�hjust karta �htegi asjalikku komisjoni), ebaseaduslik tuhnimine kooli toidublokis;
- katse koolile s�tt tellida (huvitav, kes oleks maksnud?);
- kaks korda on mul tulnud joobnud Jürisoo katlamajast välja visata;
- kooli katlak�tja �hvardamine füüsilise v�givallaga;
- r�veda kuulujutu levitamine (linnavalitsuse poolt korraldatud koolitöötajate koosolekul).

Ja nüüd mõned kommentaarid artikli kohta, mis ilmus l9.juunil 1998.a. "Uudistajas".
Keskkooli nn. suur raha.
1997. a. maksis vabariigis �he �ldhariduskooli õpilase koolituskulu Haridusministeeriumi andmetel 7000 krooni. Sinna kuulus omavalitsuse poolt kinnitatud eelarve + riigi poolt eraldatud õpetajate palgafond. õpilase koolituskulu maksumuse sisse ei arvestata investeeringuid!
Kilingi-Nõmmes oli 1997. a. �he õpilase koolituskulu 6562 krooni. Arvestuses on õpilaste hulka arvatud ka ettevalmistusklassi õpilased, kuna nad kasutavad kooli eelarvet.
Miskipärast on kooli eelarvest maha arvamata summad, mis v�etakse tagasi linna eelarvesse ning mida kool tegelikult ei kasuta: toitlustamiseks kasutatav elekter ja töövihikute m��gist laekuv raha.
Muide, meie omavalitsust iseloomustab see, et ainsana maakonnas v�etakse kooli eelarvest laekumised tagasi linna tuludesse.
Käesoleval aastal ei tea ma vabariigi �ldhariduskooli õpilase keskmist maksumust.
V�ide, et linna eelarvest kulub kolmandik haridusele, on enam kui vaieldav. See on osalt raamatupidamislik j a ka matemaatiline k�simus j a siin on Jürisoo eksimine ning valearvestus arusaadav.

Linna eelarve 1998. a. on 10 160 234 krooni. Hariduse rida: gümnaasium, muusikakool, spordikool, lpk. "Krõll" on kokku 4 286 200 kr, sellest
- gümnaasium 2 392 800 kr(õpilaste arv koos ettevalmistusklassiga eelarve koostamise momendil 715);
- lpk. "Krõll" 1472 600 kr (eeldan laste arvuks 100);
- muusikakool 311300 (eeldan laste arvuks 50);
- spordikool 109 500 kr (õpilaste arv 152).
Toon taas n�ited. Praktiliselt sama suur V�ndra Gümnaasium kasutas juubeliaastal 4,5 miljonilist eelarvet, Pärnu-Jaagupi (~ 440 õpilast) ca 2,4 milj., Suure-Jaani (~ 520 õpilast) ca 2,6 milj. krooni.
Meie gümnaasiumi kasutuses on juubeliaastal 2 392 800 krooni.
550 õpilasega Rootsi kool kasutas n�iteks 1997. a. 29 000 000 eelarvet Rootsi kroonides.
Suur raha on suhteline m�iste. Kui aga meie koolil oleks kasutada vabariigi keskmine õpilaskoha maksumus, siis peaks eelarve olema suurem 313170 krooni. See on parasjagu see suurusj�rk, mis vähemalt osaliselt tagaks kooli vajadused arenguks.

Nüüd volikogu kutsumisest kooli ja volikogu töökorrast.
Kodanik Jürisoo on piisavalt kaua olnud volikogus ja peaks teadma, kes organiseerib volikogu koosolekuid - minu kompetentsi see ei kuulu ning ma ei ole kunagi andnud lubadust organiseerida volikogu koosolekut.
Segased on ka K. Jürisoo arusaamad m�istetest �katastroofiline olukord� ja �v�imalikku ohtu kujutav olukord�.
Mina olen oma m�luga rahul ja erinevalt Teist ei esine mul ka m�lul�nki.
Oluline on siinkohal kõigile lehelugejatele teavitada asjaolu, et kooli lagede lubatust suurem l�bivajumine oli selge eksperditasandil läinud aasta juuli viimasel nädalal. Laululava ehitamise algus, veel enam, suveaia detailplaneeringu ja ehitusloa saamine p��dku igaüks endale siiski meelde tuletada.
Miks te seostate laululavale kulunud miljoneid kooli remondiga? Tuletan meelde, et laululava ehitamise ja rahastamise otsuse võttis vastu volikogu. Meie fraktsioon oli v�hemkalli laululava ehitamise poolt, sest linnal on probleeme piisavalt. See kõik peaks olema dokumentaalselt tõestatud, ka volikogus h�ületuse tulemused.

Kodanik Jürisool on väga segamini asutuste ja organisatsioonide p�devusastmed.
Olge mureta, kool tuleb oma ülesannetega toime - nii õppetöö kui selle korraldamisega. V�hemalt olemasolevate võimaluste piires ja natuke rohkemgi. V�i peate end kompetentseks isikuks haridusk�simustes?
Otsustamisest ja kompetentsusest: auto- ja traktoriõpetuse kaotamist ja internaadi tasuliseks muutmist kommenteerin kui kooli ja lastevanemate huve kahjustavaid otsuseid, kuid ma olen sunnitud neid t�itma.
Taoliste otsuste, nagu iga olulise otsuse tegemisel on vajalik eriala tundvate isikute kaasamine, statistiliste andmete anal��s, finantside anal��s, tulemi prognoos. Otsuste vastuvõtmine emotsioonide pinnal võib viia väga negatiivsete tagaj�rgedeni.
P�hjendused.
Auto-traktoriõpetuse kui valikaine kaotamine eirab õpilaste soovi ja on sekkumine �ppen�ukogu p�devusse. Mis on valikaine ja mis on kursus, on selgelt defineeritav. Mis puutub õppebaasi, siis "kolhoosiaegne krusa"- GAZ-53 on �ppesõidumasinana kasutatav ja isegi otsitav spetsiaalsetes autokoolides (k�sitav, kas Teie nn. "eurotulesid" võib iga masina k�lge riputada, ka siin on eeskirjad).
Iga aine �petamine maksab, huvitav, mida järgmisena tahetakse kaotada? Kas Jürisool, kes "j�lgis" �ppesõiduauto "tegemisi" ja saavutas suurepärase mulje kasusaamisest isiklikel eesm�rkidel, ei j�� sama mulje mõnest teisest �ppeainest?
Internaadi muutmisega õpilastele tasuliseks algab gümnaasiumi agoonia. See j�uab lõpule siis, kui lapsed, kes on s�ndinud 1994 ja hiljem, j�uavad 10. klassi. See ei ole ainult minu arvamus, vaid ka teiste haridussüsteemi tundvate inimeste arvamus!
Momendil ei saa uusi keskkoole avada, kui 10. klassi ei tule 20 õpilast või keskkooli osas tervikuna ei ole 60 õpilast. Minu andmetel on menetluses seaduse eeln�u, mis edaspidi ei luba avada ka olemasolevates keskkoolides 10. klassi, kui õpilasi on alla 20-ne. N�htavasti on see vajalik kooliv�rgu korrastamiseks vabariigis.
S�ndide arv aastate l�ikes meie linnas ja l�hiümbruskonnas peaks ju linna võimuesindajatel teada olema. Elementaarsel tasemel linna juhtimine eeldab ülevaate omamist linnaelanike vanusegruppidest. V�i on kuidagi teisiti võimalik eelarvet kokku seada? V�i elame p�himõttel - pärast meid tulgu või veeuputus?
Andmed n�itavad, et l�hiaastatel tuleb gümnaasiumi l. klassi veidi üle paarik�mne lapse, osa l�heb pärast põhikooli l�petamist ametikoolidesse. Isegi kui menetluses olev eeln�u ei tule seadusena välja, on 30-40 õpilasega gümnaasiumiosa eksisteerimine enam kui k�sitav - tegelikult mõttetu.

Edasi tulevad juba konkreetsemad hariduselu k�simused, mis peaksid avama probleemide tausta.
1. õpetajate palgafond oleneb õpilaste arvust.
2. Palgaraha ja tundide arvu oluline v�henemine sunnib õpetajaid koondama ning tunde jaotama ainet mittevaldavatele õpetajatele. Ei pea olema eriti p�dev ennustamaks taseme tulemit.
3. Palgafondi oluline v�henemine kutsub esile 3 nähtust:
- �ppeplaani järgi on kohustuslik koormus 24 tundi nädalas ja lubatud koormus 35t. nädalas (gümnaasiumi osas). Kui ei j�tku palgaraha, saab anda ainult kohustusliku miinimumi. Milline meie linna laps on suuteline 24 tunni baasil minema edasi õppima ametikooli, r��kimata k�rgkoolist? Ebapiisava palgafondi korral satuvad l��gi alla ka keeltegrupid, mis oluliselt halvendab �ppeprotsessi v��rkeelte õppimise osas. Muidugi kui klasside t�ituvused on väga väikesed, langevad grupid ära.
- õpilaste arvu v�henemine mõjutab ka linna tulusid. Iga väljastpoolt linna tulnud õpilasega kaasneb raha. Kerge statistika - tavaliselt on k�mnendates olnud meil 50-60 õpilast. Tänavu on k�mnendikke 29. V�tame tavaliseks t�ituvuseks 55 õpilast. Linna tuludesse j��b tulemata ca 91 000 krooni + saamata jäänud palgafondi tulumaksu osa ca 14 196 krooni. Kokku 105 196 krooni. Niisiis - mida võiksem on õpilaste arv koolis, seda eba�konoomsem on kooli rahastamine. Näiteks kulutab 10 õpilasega klass samapalju elektrit ja k�tet kui 30 õpilasega klass. Ka 10 õpilast vajavad �ppevahendeid jne.
- Momendil otsivad nii põhikooli kui gümnaasiumi osa õpilased linnas kortereid, kuna rahaliselt tuleb see odavam kui internaadis. Arvan, et probleemid õpilasgruppidega ei lase end kaua oodata ja need saavad olema �pris murettekitavad. Loome ise p�hjused ja tööp�llu sotsiaaltöötajatele ning noorsoopolitseile.
Seejärel hakkame võitlema tagaj�rgedega ning noorsugu hukka m�istma.

Pikka aega on meie kooli tulnud õpilasi tänu kooli populaarsusele mitte ainult meie maakonnast, vaid ka kaugemalt (vaata artiklit oktoobrikuu koolilehes). On ilmselge, praegu kehtestatud internaati majutamise tingimuste (24 kohta, k�rge tasu) t�ttu on see edaspidi v�listatud. Ei saa möeldagi kaugemas perspektiivis kooli �ppesuundade korrigeerimisele olukorras, kus gümnaasiumiosa eksisteerimine on t�siseks probleemiks.
Olen veendunud, et koolivastase kampaania lahtip��stmine mõjutab oluliselt linna kui tervikut. Kui linnast tahetakse teha Pärnu magamistuba nagu "Pärnu Postimehe" artiklis perspektiivis välja pakuti, siis tahaks küll k�sida, kes Kilingi-Nõmmes magamas hakkab k�ima? See teooria viib linna täielikule mandumisele.
Ma esitasin mõned probleemid, mis on tekitatud. Nendest m��davaatamine ja võited, et midagi ei juhtu internaadi kaotamise või maksustamisega, on enam kui vastutustundetud. Esmakordselt viimase 20-30 aasta jooksul on üks 10. klass ja sama olukord võib kooli oodata ka edaspidi!
V�ited, et teised omavalitsused ei ole nõus kandma vähemalt osa internaadi kuludest, ei pea paika. T�si, ma ei ole r��kinud kõikide omavalitsustega, kelle lapsed k�ivad meie koolis. Kompromisse saavutatakse arukate l�bir��kimistega.
Internaat vajab h�dasti renoveerimist. Korraliku kaasaegse internaadi, remonditud kaarhalli ja n�uetele vastava jalgpalliväljaku olemasolul on kool suuteline ca 10 aastaga katma tehtud kulutused ja muutma linna elu huvitavamaks.
- jalgpallurite mõne liiga mängu l�biviimine ja treeninglaagrite baaside ja internaadi ��rimine (meil on suhted olemas),
- meil harjutamisest on huvitatud peotantsijad (baaside ��r),
- miks mitte pakkuda teenuseid turistidele koos ��bimisvõimalusega? Jne.

Kui keegi tahab võita, et õpilaste arv v�heneb kooli viletsa taseme t�ttu, siis on see järjekordne kellegi n�gemus. Kui keegi on huvitatud kooli tasemest, siis �tlen, et vähemalt taoliste väikelinnade nagu Kilingi-Nõmme või otseselt maakoolide osas me oleme heal tasemel. T�estuseks võin lauale panna statistilised v�rdlusandmed. V�ime v�rrelda tööd edukate õpilastega olümpiaadidel, haridusministeeriumi tasemetöid, edasi�ppimist teistes �ppeasutustes, kurikuulsaid riigieksameid. Ka õpilase arenguvõimalusi ja huvitegevust koolis. Eriti head näitajad on �pingute j�tkamise osas pärast gümnaasiumi l�petamist. �ksikud õpilased on pärast gümnaasiumi l�petamist asunud kohe t�üle.
Kultuuri- ja spordikomisjoni esimees kodanik Jürisoo võiks avardada ka oma geograafiaalaseid teadmisi. Meie õpilased ja õpetajad ei k�i mitte ainult Itaalias ja Soomes, vaid on k�inud praktiliselt enamikes Euroopa maades (Norra, Rootsi, Island, Austria, Venemaa, T�ehhi, Poola, Saksamaa jne. jne. Lihtsam on ju Euroopa riigid leida atlasest).
Kodanik Jürisoo, kas Te üldse aru saate, mida t�hendab sõna "idee" ja millal korraldatakse mingile ametikohale avalik konkurss ning kes otsustab mingile kohale avaliku konkursi kuulutamise?
Mulle tundub, et Te p��ate otseselt intrigeerida, �hvardada ja laimata. V�i on tegemist s��dimatute m�lul�nkadega? Diagnoosi võiks panna muidugi spetsialistid.
Kodanik Jürisoo jutt Sillam�e kaevuritest, koidest jms. on �pris seosetu, näitab minu arvates lihtsalt mehe meelelaadi ning taset. T�siseltv�etavat on seal väga napilt ja ei v��ri seega tähelepanu.

Nüüd teine autor, oletatavasti kodanik Jaago Lensment, alias Kuusk ("Lindu tuntakse laulust", �tleb vanas�na).
T�si, ma eksisin autori osas. Ka õiguskantsler Truuv�li eksis - esinedes riigikogus, kasutas ta sama v�ljendit, pakkudes autoriks Kitzbergi. Oli �tlejaks taluperemees M�rt või Jaak või oli selleks hoopis popsipoiss - see ei saa küll olla harituse hindamise aluseks. V�ljend on hea ja iseloomulik. Panite ju Teiegi ajakirjaniku k�simuse minu suhu. Tuleb välja, et isegi Teie eksisite. Tundub, et tegelete m�tete lugemise ja ennustamisega.
V�ib arvata, et Te loete isegi klassikalist kirjandust. Ehk olete lugenud ka seda, et �amaanid, kelle ennustused enamikus t�hja läksid, aeti sugukonnast välja. Teid see oht muidugi ei �hvarda, sest meil suguharusid ei ole.
Kui ma esimest korda volikokku kandideerisin, kutsusite mind oma kabinetti ja p�rutasite peale, et kuidas ma julgen s��mevannet anda, kuna ma olevat KGB resident. Ja mis veel hullem, ma olevat k�inud kirikus j�ulude ajal õpilaste nimekirju koostamas. Igaks juhuks k�sisite l�ua v�disedes, et ega ma l��ma hakka. Tookord ma tulin lihtsalt tulema. Mis seal ikka, kui juba ajakirjanduse vahendusel klaarimiseks l�ks, siis olgu ka teistel teada. Ei hakka l��ma. L��minguid saab korraldada meestega ja neid on ette tulnud minul n�iteks poksiringis. Ja ka pedagoogiline moment sopa vahele - ega peks m�istust p�he pane.
Puudutan Teie kahtlaselt laimuga sarnanevate artiklite mõningaid ennustusi.
Kui Teie töökoht võimaldab rahulikke puhkepäevi, siis tööd tegevatel inimestel tihti mitte. Ka Teie poolt mainitud riigip�hal tulid kooli t�üle k�mned töömehed selle nimel, et kool saaks võimalikult kiiremini töökorda. Seejuures unustasid nad kõik topelt palka k�simast. Kooli pärast poleks Teil küll vaja olnud artiklit kirjutada ja lauasahtlist illustreerimiseks vanu fotosid otsida. Kool ei ole kunagi p�hade puhul ilma liputa olnud. Nii et sõna "järjekordselt" kaotab t�henduse.
Vanemad inimesed r��givad, et Eesti Vabariigis ei panda lippu remondis olevatele hoonetele või täpsemalt - hoonele, mis ei töida hetkel oma p�hifunktsiooni. T�si, praegune seadus seda ei fikseeri.
Pr. Riis otsustas lippu remondis olevale peahoonele mitte panna, kuna materjale vedavad autod ja tolm oleks lipule liiga teinud. Lipp oli väljas algklasside majal, kus praktiliselt toimus asutuse töö. V�i peab asutuses ilmtingimata kaks lippu lehvima, et s��sta Teid raskest kirjutamise tööst?
Viimases "Uudistajas" olite kohe nii informeeritud, kirjutamaks, et koolis Toomas Vollile sel aastal tunde ei jätkunud. Huvitav, huvitav! Olgu Teile teadmiseks �eldud, et Toomas Voll töötab t�pselt samasuguse koormusega kui eelmisel aastal ja loodan j�tkuvalt huvitavaid ettev�tmisi ja saavutusi.
Kuna Teie koolivaenulikud artiklid, mis ikkagi laimule kahtlaselt l�heda kipuvad olema, tuginevad Teie soovunelmatel, võiksite teemat muuta. Artiklist "Dissident olla on uhke ja h��" võib järeldada, et Te olete kõige suurem eestlane, lausa Eestimaa "au, uhkus ja südametunnistus".
Kas Te ei tahaks memuaare kirjutada? Huvitav oleks kohe teada, kuidas Te soovisite NLKP-sse astuda, et p��seda "kõikv�imalike h�vede eelisolukorras nautimise" juurde ja miks Te ei pääsenud komparteisse? V�i et keda töömehed Maranal kaltsunukuna siiski ülesse riputasid? V�i et kuidas Teil tol ajal edenes Eesti Vabariigi loomine? Ega's p�gus Siberi vari takista Teid ometi s��mevannet andmast, kandideerimaks s��mevannet n�utavatele valitavatele kohtadele?
Ette rutates olgu �eldud, et kõik kooliaastad olen mina küll töötanud oma südametunnistuse järgi.
Teemasid jätkub, aga �rge unustage "Uudistajasse" kirjutada ka järjekordset artiklit kooli pihta. Siis poleks "Uudistaja" enam "Uudistaja"!

Loodan, et avaldamise korral on tekst tõiesti muutmata ja vigadeta. Kasutan juhust vähemalt �he vea parandamiseks. Vastastest 2 aastat nooremad poisid pääsesid maakonna minikorvpalli võistlustel "play-offi", see t�hendab esinelikut, mitte ei jäänud kuuendaks! Veelkord, olgem t�psed!

Foto: Aarne Link.

Aarne Link
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor

Toimetuse kommentaariks

Toimetus vabandab autori ees, kuid l�htudes eesti keele grammatika reeglitest said artiklis esinevad kirja- ja k�ljendusvead parandatud. Sest muidu ei oleks �Uudistaja� enam �Uudistaja�!
Toimetus t�psustab ka, et ei m�tle ise spordiuudiseid välja, vaid avaldab need t�pselt sellistena, nagu spordiklubi �Kilingi� ja gümnaasiumi treenerite poolt antakse paberi peale kirjutatuna või telefonitsi �elduna. Meie usaldame inimesi!
Vabandame tekitatud ebamugavuste pärast autori ees veelkord!

Ahti Seller
�Uudistaja� toimetaja

Kollane koit �Uudistaja" kohal

Kui mõned mehepojad klaarivad asju ajalehe vahendusel, siis tekib lugejal tahes tahtmata k�simus, miks nad seda asja omavahel selgeks pole suutnud rääkida? �ha �gedamaks ja samal ajal lahmivamaks paisunud vastastikune solvamine ei too tulu mitte ainult meeste mainele, vaid kinnitab lugeja veendumust selles, et ta on tunnistajaks paja ja katla kemplemisele. Vast peaksid t�lipooled maha istuma ja üles n�itama terakese heatahtlikkust eelkõige teine-teise-kolmanda ISIKU vastu. Pole ju raske märgata, et vastased polegi nii koledad ja kurjad, kui nad seda välja nõidata p��avad. Pole ju raske märgata, et probleemid, millest pahandused algasid, ON LAHENDATAVAD kohapeal ja selleks pole tõesti rohkem vaja kui head tahet. H�rrased, te j�tate endast väga sita mulje, kui nii edasi j�tkate.

Seni on �Uudistaja� selles sõnasõjas olnud erapooletu ja ma tahan loota, et selleks ka j��dakse. Käesolev manitsus on kirja pandud lootuses, et osapooled ehk taltuvad ja suhtuvad sajandil�pu Kilingi-Nõmme probleemidesse nagu liitlased, kes TEEVAD head oma linna vanadele ja noortele. Vastasel juhul pole mul muud õigustust, kui l�petada A. S. Pu�kini tuntud sõnadega: �Sest ole vait, kui vaidleb juhm��

Toimetuse nimel
Ants LAIGNA

Kes vastaks?

Head inimesed (eelkõige noored) - palun Teid siiralt - hoiame oma laululava, bussijaama, kogu linna! Oleme ju nii palju vaeva näinud ning teinud suuri kulutusi, et tunda end paremini, et olla �

Tegelikult aga on nukrus hinges, sest: miks on l�hikese ajaga inetuks muutunud uus laululava (l�hutud uks, t�issoditud seinad, puruksl��dud pudelid, ja veel sellist, mida ei sobi kirjutadagi)? Miks on suveaias taas l�hutud k�lakoda (nn. rotundi)? Miks on inetuks muutunud kevadel korrastatud bussijaam?

Kas vabadus on t�epoolest anarhia või on see hoopis vastutus (ka austus) iseenda, kaaslinlaste ja kodulinna ees?

V�i veel: miks ei peatu autojuhid jalakäijate ülekäiguraja ees? Miks on linna tänavatel vaja meeletult kihutada ja tolmupilvi keerutada? Miks pargivad suured metsaveoautod kitsastel tänavatel (nt. Raba tänav)? Miks�?

Kes vastaks?

Foto: Kelle IQ-ga siin on tegemist? Uue laululava tagaruumi l�hutud uks ja valgusti.

Linnavalitsuse nimel
abilinnapea Tõnu Lapp

Kiriku tänav
Magda Grossi mülestused

KIRIKU 11, SIITAN
Suur pikk maja, ees pikk rida aknaid.
Hans Siitan ise selles majas ei elanud, elas J�rve tänaval ning pidas talu (p�llud, hobune, lehm). Siitani poeg oli Punaarmees, k�is veel kodust läbi ja langes Kuramaal, Siitan t�i surnukeha ära ja mattis Saarde kalmistule.
Tuluallikaks oli maja välja��rimine. Siitani majas elas ja töötas juuksur Meeta Pukk. Korralik korter oli teemeister Kellam�e kasutuses, neil oli tütar Marleene. Varem elasid seal Arvo Reidla (enne eestistamist P�rt Grents); autojuht Olde, kellel olid pojad Richard, Helmut ja vist veel mõni; Albert Sepp oma naise Antoninaga, tütar Hilja surigi Siitani majas. Teisel korrusel elas T�nis Päärmann.

KIRIKU 13, PUKK
�hekordne maja, eesust ei olnud, üleval otstes korterid.
Anna Pukk oli lesk, töötas juhuslikult, oli n�iteks dr. Tallol lapsehoidjaks. Puka lapsed olid täiskasvanud. Leida oli "halastaja�de", Aino kasulapseks Jaan Pukale Pärnu tänavas, poeg elas Pärnus, oli harjategija ning Pärnu Pimedate �hingu asutajaid.
��rilisena elas Karl Raudva (Peterson), kes k�is Rinnakule Joonsaare vabrikusse t�üle. Abikaasa Anni (neiuna Pinsel) oli �mbleja, võttis ka tütarlapsi �mblejaõpilasteks. T�tar Liidia oli täiskasvanu ning elas mujal.
Plahvatuse ajal elas Puka majas pr. Peedu, poeg sai plahvatusel surma ja maeti Pärnu.

KIRIKU 15, NURK
Nurga maja oli suur, mansardkorrusega, kahe eesuksega. Ilmselt oli ülemine korrus valmis ehitamata.
Nurk oli surnud kui maja oli veel pooleli. Lesk Miili Nurk (abiellus Siitaniga) oli ettev�tja - suur v�rvimis-vanutamistöökoda. Villased kangad kooti taludes kangastelgedel ja hiljem toodi tööstusesse v�rvida ning vanutada, sellepärast selline teenus. Nurga v�rvalid olid palgalised - kauaaegne sell oli Voldemar Rosenberg.
Lapsed: Ilmar - hiljem Inglismaal, Kalju, Eha (Ennet) - mülemad Tallinnas.
Nurga majas elasid Jakobsonid: Jaan Jakobson oli vabrikus m�lder, Helga juuksur, poeg Jaan eelkooliealine.
Peale pülemist ehitati uus maja tänavast kaugemale (praegu Kiriku 23).

KIRIKU 17, TAMBUR
Eesukse ja mansardkorrusega maja.
Pereisa Jüri Tambur oli kirstutegija, ju ta tegi ka muud tisleritööd. Abikaasa Maali, tütar Laine.
Jüri Tambur ehitas uue majakese sõja ajal, Laine elas seal hiljaaegu, oma surmani.

KIRIKU 19, JAKOBSON
Eesuks Tambru pool, kolm akent fassaadil. T��koda oli kohe ees.
Johannes Jakobsonil oli peenmehhaanikatöökoda: jalgrataste, p�llutöömasinate parandus jne. T��kojas tarvitati palgatööj�udu, Henn Raudam ja Andrei Kiviselg olid töömeesteks.
Jakobsoni esimene naine oli Kuningas, Rehe talu tütar; teine naine Anastassia, teisest abielust tütar Elo (Merila, praegu Pärnus).

KIRIKU 21, OJA
Oli varem väike maja, l�pupoole ehitati selle k�lge kahekordne, otsaga tänava poole. Ei tea, kas saigi päris valmis pülemise ajaks.
August Oja ise elas Tallinnas, väikeses majas elas keegi vanainimene, kes hooldas maja ja krunti.

KIRIKU 23, PUKK
Puka maja oli tänava ��rest natuke kaugemal, otsaga tänava poole, kaks akent ees.
Pukk oli vanem mees, kutsuti "Vassi Pukk", kuna nooruses oli k�inud laadakaubitsejaks, ju ta seal kvassi m��s. Pukk oli vallaline ja elas koos kahe vallalise �ega.
��rilise pere oli Jaak Arusalu (Gerberson), k�is vabrikusse t�üle, kutsuti "L�hkev�ime" - ilmselt oli k�inud k�nde ja kivisid l�hkamas.

KIRIKU 25, SIIG
Nagu ikka - eesuksega, tisleritöökoda oli Nõmme pool otsas, surnuaia pool elutoad.
Hans Siig (Siitan) oli puutöömees. Juuli Siig - �mbleja. Helga Siig (Koppel) oli koolilaps, elab praegu Pärnus.

KIRIKU 27, PALGE
Pereisa Emil Palge (end. P��rson), kutsuti Miilu, oli peentisler, toodang oli laias sortimendis, eriti tuntud olid Palged kui vankrite ja vankrirataste meistrid.
Abikaasa oli Kiriku tänava Lilienblati proua õde. Lapsed: Indrek Palge (Emil P��rson) oli Sindis politseinik. Pojad Albert ja Juhan töötasid isa töökojas. T�tred Loreida (M�emees) ja teine tütar veel, kes elas Viljandis.
Palge maja oli paremal viimane enne surnuaia silda, Juhan Palge ehitatud maja seisab seal praegugi.

Alustame uuesti s�dalinna poolt, v�ttes vaatluse alla paarisnumbrilised, vasakut k�tt asunud majad.

KIRIKU 2, TEEARU
Suur maja, ehitatud selle eesmärgiga, et ��rilistest tulu saada. Teearudele kuulus ka maja Kiriku 4.
Majaperemees oli abikaasast märgatavalt vanem ja ammu surnud, Kristiine Teearu elas peale pülemist ehitatud majas veel kaua.
Eesti ajal elas majaomanik Kristiine Teearu teisel korrusel. Poeg Erich langes Punaarmees.
Alumisel korrusel oli kaks korterit ��riliste päralt. Ühes elas Jaak Lensmendi pere: Jaak - kiriku kellamees ja surnuaiavaht, Ida telgedel kuduja (kudus tekke, päevatekke, k�ter�tte, laudlinu jne), lapsed Ilse (Mõnne) ja Jaago olid väikesed. Teises korteris elas kooliõpetaja Kaarel Viirelaid (Saul), abikaasa Ellen ja kaks väikest last. Kaarel Viirelaid suri Rootsis. Varem, enne oma maja valmimist, oli seal elanud hambaarst Allik ning samuti kuni oma maja valmimiseni politseinik Paim.

KIRIKU 4, TEEARU
V�ike madal maja eesukse ja kahe aknaga. Selles majas elas Sillari (end. Schneider) pere. Pereisa Villem oli pagar ja poeomanik, kaupluses leiba-saia, limonaadi-seltersit, komme jne., m��s pereema. Schneideri ettevõte ei olnud nii suurejooneline kui Kuningal.
T�tred Mai (Naali), hiljem Talts, ja Reet (Alma) olid praktiliselt täiskasvanud, Reet suri noorelt.

KIRIKU 6, ROSENBERG
Eesuks, Lillelehe pool risti otsas poeruum, alumisel korrusel veel töötuba, väike k��k ja tuba, mansardkorrusel tuba. õues oli väike maja tuba-k��k, kus elasid naise vanemad Peet ja Anna Saar. Tegelik majaomanik oligi Peet Saar ja peale pülemist �eldi, et Kiriku tänavast ei jäänud muud järele kui "vana Saare loube ja Siitani s..amaja", nimetatud "loube" seisab Grossi aias praegugi.
Johann Rosenberg oli jalatsikaupmees (kuigi poes m��di ka igasugust koloniaalkaupa) ning kingsepp, kingsepatööd tegid peamiselt sellid. Sellideks olid erinevatel aegadel Paul Avassaar, Nikolai Kaar (Kartohvel), Peeter Pukk, Oskar Johanson.
Abikaasa Juuli m��s poes ja hoolitses laste - Magda (Gross), Heljo (Pulk), Vello ja Reet (Lensment) eest. Kui Anna Saar oli noorem, siis kudus ta telgedel teenustöid. Peet Saar suri 1939.
Samal kohal asub praegu tütar Magda Grossi maja. Aias on veel �unapuu, mis toodi 1914 Jäärjast, 1940 k�lmus ja kõnnust kasvas uus.

KIRIKU 8, LILLELEHT
Enne eestistamist olid Lilienblatid (rahvasuus Lillemblatt), selle nime all tunti neid rohkem.
Lilienblati maja oli suur kahekordne maja kolme eesuksega: korteritesse, poodi, fotograafi juurde. Maja oli nii lai, et keskel oli akendeta tuba. õues oli hulk suuri kõrvalhooneid.
Villem Lilleleht oli ettev�tlik mees, tegeles paljude asjadega.

J�tkub

Reet Lensment